Arhiividest selgub, kuidas Saksamaa NSVL-i lagunemise ja NATO laienemise vastu töötas

Saksa kantsler Helmut Kohl kätlemas Nõukogude Liidu liidrit Mihhail Gorbatšovi (seljaga).
Saksa kantsler Helmut Kohl kätlemas Nõukogude Liidu liidrit Mihhail Gorbatšovi (seljaga). Autor/allikas: SCANPIX

Saksamaa soovis Nõukogude Liidu lagunemist ära hoida ega tahtnud endiste sotsialismileeri riikide võtmist NATO-sse, selgub äsja avaldatud Saksa välisministeeriumi 30 aasta tagustest dokumentidest, millest andis ülevaate uudisteajakiri Der Spiegel.

Kui tavaliselt ei huvita arhiivimaterjalid eriti paljusid, siis seekord avaldatud välisministeeriumi memod, märkmed ja kirjad 1991. aastast annavad uut infot NATO ittalaienemise, Nõukogude Liidu lagunemise ja Ukraina iseseisvumise kohta, kirjutab Der Spiegel. Ning paistab, et need dokumendid annavad ka uut materjali aruteludeks Saksamaa Vene-poliitika üle kuni tänase päevani välja, lisab ajakiri.

Selle aja Saksamaa idasuunalise – Nõukogude Liitu ja Ida-Euroopa riike puudutava – välispoliitika (Ostpolitik) kesksed kujundajad olid kantsler Helmut Kohl (kristlik-demokraatlik liit, CDU) ja asekantsler ning välisminister Hans-Dietrich Genscher (Vabad demokraadid, FDP), kes mõlemad olid Saksamaa taasühendamise (3. oktoober 1990) järel oma populaarsuse tipus.

1991. aastal, kui Nõukogude Liit veel püsis, ehkki paljud rahvuslikud jõud olid tõusnud Moskva keskvõimu vastu, leidis Kohl, et NSV Liidu lagunemine oleks katastroof ning nimetas igaüht, kes seda soovis, otsesõnu lolliks (sks k. Arsch). Seetõttu tegi ta lääneriikides korduvalt jõupingutusi Ukraina ja Balti riikide iseseisvumise takistamiseks, kirjutas Der Spiegel.

Ehkki Saksamaa Föderatiivne Vabariik (Lääne-Saksamaa – toim.) ei olnud kunagi Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liitu tunnustanud, leidis Kohl nüüd, et need on "valel teel", nagu selgub tema räägitu üleskirjutusest 1991. aasta algul peetud kohtumiselt Prantsuse presidendi François Mitterrandiga.

Ehkki Kohl oli kasutanud võimalust ja kiiresti edasi liikunud Saksamaa taasühendamisega, leidis ta, et Eesti, Läti ja Leedu peavad olema kannatlikumad oma vabaduse nõudmisel ning ootama veel kümme aastat, selgub tolleaegsetest dokumentidest. Ja isegi siis peaksid need kolm riiki jääma neutraalseks ega saama NATO või Euroopa Ühenduse (Euroopa Liidu eelkäija – toim.) liikmeks, edastas Der Spiegel.

Ukrainat taheti jätta Venemaa mõjuvälja

Arhiivimaterjalidest selgub ka, et vähemalt esialgu soovis Kohl Ukraina jäämist Nõukogu Liidu koosseisu. Kui aga sai selgeks, et NSV Liit laguneb, pooldasid sakslased selle jäämist konföderatsiooni Venemaa ja teiste endiste liiduvabariikidega.

Nii olevat Kohl 1991. aasta novembris pakkunud Vene presidendile Boriss Jeltsinile kasutada oma mõjujõudu Ukraina juhtkonnale sellise ühendusega liitumiseks, selgub Jeltsini Bonni-visiidi kohta kirjutatud memost. Kui siiski üle 90 protsendi ukrainlastest hääletas kaks nädalat hiljem (1. detsembril 1991 – toim.) iseseisvuse poolt, muutsid Kohl ja Genscher oma kurssi. Saksamaa oli esimene Euroopa Ühenduse riik, mis Ukraina iseseisvust tunnustas.

Siiski võib selliste mõtete avalikuks tulek ka praegu Kiievi kulmu kergitama panna, eriti arvestades praegust Venemaa invasiooni, märgib Der Spiegel.

Saksa kantsler Helmut Kohl ja Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov. Autor/allikas: SCANPIX

Kesk- ja Ida-Euroopa NATO-st eemal hoidmine

Küsimusi tekitab ka Saksamaa tollane poliitika äsja Moskva diktaadi alt vabanenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide suhtes, tõdeb Der Spiegel. Kui sotsialismileeri riike ühendanud Varssavi Lepingu Organisatsioon 1991. aastal lagunes, püüdis Genscher igasugu trikkide abil ära hoida, et riigid nagu Poola, Ungari või Rumeenia saaksid NATO liikmeks – arvestades seda tehes Nõukogude Liidu muresid.

Võimalus, et need riigid ühinevad NATO-ga, tekitab Moskvas volatiilse kokteili "ohutundest, hirmust jääda isoleeritud ning pahameelest, et endised vennasrahvad ei ole tänulikud", kirjutas Saksa saadik Moskvast 1991. aasta veebruaris.

Välisminister Genscher kartis seda olukorda võimendada. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide võtmine NATO-sse "ei ole meie huvides", kuulutas ta. Neil riikidel küll on õigus NATO-ga ühineda, aga fookus tuleb seada sellele, et nad seda õigust ei kasutaks, leidis Genscher.

Dokumendid annavad toidet Moskva propagandale

Der Spiegel märgib, et Ostpolitik on saanud kriitikat igast suunast, sealhulgas ka Venemaalt, mis väidab, et lääs on rikkunud oma lubadust mitte laieneda itta.

Nüüd avaldatud dokumendid võivadki anda Venemaa praegusele juhtkonnale uut laskemoona Euroopa julgeolekuolukorra üle käivas propagandasõjas, tõdeb väljaanne.

Mitmel juhul viitavad Genscher ja Saksa juhtivad diplomaadid Saksamaa taasühendamise läbirääkimistel antud lubadusele, et NATO ei laiene Ida-Euroopasse.

Venemaa poliitikud on sellise lubaduse olemasolu väitnud aastakümneid. Vene president Vladimir Putin on püüdnud seda argumenti kasutada isegi Ukrainasse tungimise õigustamiseks. Ometi kiitis Moskva 1997. aasta NATO-Venemaa suhete alusaktis NATO idasuunalise laienemise heaks, kuigi vastumeelselt, märkis Der Spiegel.

Paljud nüüdseks avalikustatud dokumendid näivad siiski toetavat Venemaa seisukohta, tõdeb väljaanne ja toob välja neli juhtumit, kus Saksamaa esindajad räägivad vestlustes oma lääneriikide kolleegidega Venemaale justkui antud lubadusest.

Mingil hetkel soovisid Saksamaa juhid isegi NATO-lt ametlikku deklaratsiooni, et see ei laiene itta. Alles siis, kui Saksa välisminister külastas 1991. aasta mais Washingtoni, kus talle selgitati, et itta laienemist ei saa tulevikus välistada, tõmbus ta tagasi. Faktiliselt on aga selge, et ta soovis NATO laienemise ära hoida, tõdeb Der Spiegel.

Kohli jäägitu toetus Gorbatšovile

Ajakiri näitab ka, kuidas kantsler Kohl igati toetas Nõukogude Liidu viimast juhti Mihhail Gorbatšovi, kellele ta oli tänulik Saksamaa taasühendamise võimaldamise eest ning toetas seetõttu kõigiti Gorbatšovi katseid oma riigi terviklikkust säilitada.

Kohl ja Genscher uskusid doominoteooriasse, mille kohaselt järgneks Balti riikide Nõukogude Liidust lahkumisel neile ka Ukraina, misjärel laguneks kogu liit ning võimu kaotaks ka Gorbatšov.

Täpselt nii 1991. aasta augustiputši nurjumise järel juhtuski, tõdeb Der Spiegel. Väljaande hinnangul kartis Kohl sellest lagunemisest sama verist kodusõda nagu juhtus Jugoslaavias. Nii olevat ta arvanud ka, et kui Balti riigid iseseisvuvad, on oodata uuesti konflikti Poola ja Leedu vahel, kes omavahel 1920. aastatel sõdisid.

"Nõukogude Liidu laialiminek ei saa olla meie huvides," edastas Der Spiegel Kohli arvamuse kokkuvõtvalt.

Saksa kantsler Helmut Kohl ja Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov. Autor/allikas: SCANPIX

Väljaanne toob esile ka teiste lääneriikide vastuseisu Balti riikide püüetele. Nii olevat Prantsuse president Mitterrand kaevanud baltlaste tegevuse üle, öeldes, et "ei saa riskida kõigega, mis sa oled saavutanud (Moskvalt – toim.), et lihtsalt aidata maid, mis pole 400 aastat iseseisvad olnud". Balti rahvaste jõuliste vabaduspüüete pärast olevat muret avaldanud ka USA president George H. W. Bush.

Ševardnadze prohvetlikud sõnad

Huvitava momendina toob Der Spiegel välja, kuidas selleks ajaks juba Nõukogude Liidu välisministri kohalt lahkunud Eduard Ševardnadze ennustas 1991. aasta oktoobris toimunud kohtumisel Genscheriga, et kui Nõukogude Liit laguneb, võib Venemaal tõusta võimule "fašistlik liider", kes võib hakata Ukrainalt Krimmi tagasi nõudma.

Putin annekteeris Krimmi pisut rohkem kui kaks kümnendit hiljem (2014. aastal), märkis Der Spiegel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: