Venemaalt saabuvatest Ukraina sõjapõgenikest jääb Eestisse vaid viiendik, ülejäänutel on veel pool teed ees. Transiidipõgenikega tegelevad Narvas vabatahtlikud, kes pikast teekonnast väsinud ja tihti ka haavatud inimestele ulualust pakuvad.
"On keeruline ja see on väga sügavalt puudutav, aga teisest küljest ma tunnen, et see on tähtis, oluline ja ma teen praegu õiget asja. Raskem oleks niisama pealt vaadata ja mitte midagi teha," ütles Narva kultuuriresidentuuri juht Johanna Rannula.

Narva kunstiresidentuuris on praegu kaks perekonda, kes kolmapäeval Saksamaale edasi reisisid.

Vaksali tänava abikeskust läbib päevas kuni 30 põgenikku, peamiselt Mariupolist.

"Selline tunne, justkui oleks meilt pool Mariupolit läbi käinud. Neil pole teist teed, et okupeeritud Ukraina aladelt välja pääseda. Inimesed on tihti segaduses, eelkõige jagame neile infot, mida nad edasi teha saavad, lisaks pakume öömaja, toidame ja püüame nende siinviibimise maksimaalselt mugavaks teha," ütles abikeskuse koordinaator Jekaterina Romanova.

Põgenikele on vabatahtlike tugi suureks abiks, sest tihti pole neil kindlaid plaane ning keegi ei tea, mis neid sihtriigis ees ootab.

"Peaks millestki uut elu alustama, kõigepealt töö leidma, et kui kõik laabub ja me koju tagasi pääseme, oleks millest elada," ütles sõjapõgenik Sergei.

Narvas abistab transiidipõgenikke mitu vabatahtlike ühendust, kuid põgenikke on liiga palju ja abistajate jõud hakkab tasapisi raugema.

"Seda ei saa lõpmatuseni teha, sest inimestel raugeb jõud ja nad põlevad ise läbi, kui institutsioonid ja riik võib-olla taha ei tule," rääkis Rannula.

Lähipäevil alustab tööd vabatahtlike koordinatsioonipunkt, millele linn piiripunkti vahetus läheduses ruumid eraldas.