Konverentsi töökeel on inglise keel.

Laupäev, kell 10
NATO Madridi tippkohtumise ukselävel

Venemaa sõda Ukrainas tõi Euroopasse uue julgeolekureaalsuse ning andis uue hoo Atlandi-ülestele suhetele. NATO tähtsus rahvusvahelise julgeoleku eest seismisel on tõusnud kõrgustesse, kus ta oli viimati külma sõja kõige tumedamail päevil. NATO peab olema paindlik, kohanema praeguste oludega ning keskenduma taaselustunud ohtudele. Samal ajal nõuavad jätkuvalt tähelepanu ka Hiina ja Euroopast lõunasse jääv ebastabiilne piirkond.

Kuidas peaks NATO strateegiline kontseptsioon defineerima uut ajastut ning millele peaks allianss keskenduma? Millist mõju avaldab võimalik laienemine NATO-le ja rahvusvahelisele julgeolekule? Kuidas peaksid NATO ja Euroopa Liit jagama vastutust julgeoleku tagamisel? Kuidas lõimida omavahel NATO uus strateegiline kontseptsioon ja EL-i strateegiline kompass nõnda, et tekiks kooskõla? Kas NATO-Vene suhetel on üldse tulevikku?

Kõnelejad: Ühendkuningriigi parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Tobias Ellwood; NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand; Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik; demokraatia edendamise sihtasutuse National Endowment for Democracy president ja tegevjuht Damon Wilson.

Arutelu juhib ajakirjanik Teri Schultz.

Kell 12
Digitaalne julgeolek

Üleilmsed küberrünnakud nagu 2017. aastal NotPetya, kus suurimaks kannatajaks oli Ukraina, on tõstnud teadlikkust digiturvalisuse tähtsusest. Venemaa algatatud sõda Ukrainas tõestab taaskord, et pahatahtlikust kübertegevusest on saanud vältimatu osa riikidevahelises sõjategevuses. Venemaa ja Hiina võivad kasutada küberruumi hübriidrünnakuteks, näiteks tarneahelate halvamiseks. Selliste ohtudega võitlemine nõuab usaldusväärset ühenduvust, digitaalse julgeoleku standardeid nii tsiviil- kui militaarvaldkonnas ning valitsusasutuste ja eraettevõtete partnerlust.

Kas lääne ühiskonnad on piisavalt teadlikud digitaalsetest julgeolekuriskidest, et luua tõsiseltvõetavat heidutust? Kas läänel on vahendid, et vastata ebademokraatlike riikide võimalikele laastavatele küberohtudele? Mida on veel vaja ära teha?

Kõnelejad: mõttekoja Atlantic Council vanemteadur Kaush Arha; Tšehhi välisminister Jan Lipavskyy;  algatuse Joint European Disruptive Initiative (JEDI) juhatuse esimees Andre Loesekrug-Pietri; Euroopa Poliitika Analüüsi Keskuse (CEPA) tegevjuht ja president Alina Poljakova

Arutelu juhib Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves.

Kell 16.15
Наша Славна Україна: tõuse, Ukraina!

Ukraina võitleb ellujäämise ja oma maa eest. Samas Vladimir Putinile on see sõda NATO-ga ning Euroopale eelkõige sõda väärtuste eest. Panused on kõigile ülikõrged.

Millised saavad olema sõja tagajärjed Ukrainale? Millise koha leiab Ukraina Euroopa ja rahvusvahelises julgeolekuarhitektuuris? Kui kaua jätkub Ukrainal võhma ja meelekindlust, et pidada vastu aktiivses sõjategevuses ning sellele järgnevas võimalikus pikaajalises relvakonfliktis? Kas Venemaa pannakse vastutama sõjakuritegude ja julmuste eest? Milliste riikidena väljuvad sõjast Ukraina ja Venemaa?

Kõnelejad: Bellingcati tegevjuht Christo Grozev; Ukraina Välispoliitika Nõukogu "Ukrainian Prism" julgeolekuprogrammide direktor Hanna Shelest; mõttekoja Carnegie Europe vanemteadur Pierre Vimont; USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander.

Arutelu juhib Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.

Kell 17.45
Lennart Meri loeng

Loengu pidaja avaldatakse selle alguses.

Kell 19
Energia, kliima ja geopoliitika

Venemaa kallaletung Ukrainale on ilmekalt näidanud, kuidas sõjas muutuvad energiavarud relvaks. Selles valguses ei ole REPowerEU kava, Euroopa rohelepe ja Pariisi kliimalepe pelgalt põhimõttelised algatused, vaid olulised projektid energiajulgeoleku ja kestliku tuleviku tagamisel. Ent energiapööre tõstatab ka sotsiaalse õigluse küsimuse: Euroopa Liidus, USA-s ja arengumaades tuleb leida tasakaal suureneva energianõudluse ja piiratud ressursside vahel. Käes on karjuv vajadus uue lähenemise ja kastist väljapoole jäävate lahendust järele.

Milline on sõja mõju üleilmsele energia- ja kliimapoliitikale? Kas Euroopa õpib viimaks, et energiapoliitika on osa julgeolekust? Kuidas suhtuda sõja tõttu Venemaa nafta- ja gaasitarnetesse? Milliseid uusi lähenemisi tasub kaaluda? Kas teistsugune lähenemine saab olla vastavuses Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega?

Kuidas viia energiaüleminek ellu nõnda, et ei hukutaks piirkondi ja riike, kelle majandus sõltub fossiil kütustest või isegi õitseb tänu fossiilkütustele?

Kõnelejad: Ajalehe The Hill toimetaja Steve Clemons; mõttekoja Think Tank EUROPA direktor Lykke Friis; mõttekoja Centre for European Reform direktor Charles Grant; Equinori geopoliitika ja energia vanemnõunik Geir Westgaard

Arutelu juhib peaminister Kaja Kallas.

15. Lennart Meri konverents

Selle aasta konverentsi juhtmõte "Aeg lendab" on viide Rooma poeet Vergiliuse tsitaadile, kuidas aeg põgeneb halastamatult. On hetki, kus tuleb tegutseda nüüd ja kohe. Nüüd ja kohe tuleb lääne väärtusruumil otsustavalt vastu hakata Venemaa imperialistlikule sõjale Ukrainas ning Gruusia, Moldova ja teiste riikide ähvardamisele. "See ei ole koht strateegiliseks kannatlikkuseks," märgib Lennart Meri konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste. "Tuhat aastat tagasi sündis Ukrainas Kiievi-Venemaa. Nüüd määratakse selles kohas Euroopa tulevik."

Venemaa sõjategevuse mõju küünib tunduvalt kaugemale sõjatandri piiridest. Euroopa Liit, NATO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid ei suutnud sõda, sõjakoledusi ja inimsusevastaseid kuritegusid ära hoida. Konverentsil arutakse, millised on esimesed järeldused sellest läbikukkumisest ning mida tuleb muuta. Mida tuleks teha küber- ja inforuumis, luureasutustel, energiajulgeolekus, relvastuskontrollis ja teistes valdkondades? Kuidas Kremli propaganda ja vabaduste piiramine on mõjutanud venemaalaste mõttemaailma ning mida saavad teha Vene ja Valgevene eksiili pagendatud opositsioonijõud?

President Lennart Meri rõhutas Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel, et aega on vähe ja aeg ei oota, oluline on ära kasutada vaid hetkeks avanevate ajaakende võimalused. Praegu on ajaaken avatud Soomele ja Rootsile NATO-sse astumiseks ja Ukrainale Euroopa Liidu teel.

Lennart Meri konverentsil võtavad teiste seas sõna president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand, Moldova asepeaminister ja integratsiooni minister Oleg Serebrian, USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander, USA riiklik luurejuht Avril Haines, Bellingcati tegevjuht Christo Grozev, Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht filosoof Ivan Krastev ja teised. Aruteludes osalevad ka mitmete riikide välisministrid ja kaitseministrid.