Ohu korral on Lätil välja panna umbes 20 000 kodumaa kaitsjat, kelle seas on professionaalse armee ja vabatahtliku Maakaitse liikmeid ning reservis olevaid sõjaväelasi.

Lätis pole kohustuslikku ajateenistust. Ja ehkki sellest räägitakse Venemaa Ukraina-agressiooni ajal taas rohkem, võtaks sellele üleminek palju aega ja raha.

"Kohustuslik ajateenistus on oma olemuselt ja väärtuste poolest sobiv olukorras, kui lahingud peaksid süvenema. Kohustuslik ajateenistus ei aita ei Lätit ega Eestit esimesel kolmel päeval. Ilmselt ongi meie erinevus Eesti sõjaväest see, et kõik meie jõud - eelkõige professionaalid ja maakaitsjad - oleksid rakendatavad esimeste tundide jooksul," ütles Läti kaitseminister Artis Pabriks.

Maakaitse staap leiab, et kunagi pole sel organisatsioonil liiga palju liikmeid. Ja nüüd, kui Ukrainas on käimas sõda, on inimeste soov kaasa lüüa Zemessardze teenistuses järjest kasvanud. Ja nüüd tuleb nii riigil tervikuna kui ka Zemessardzel luua võimalusi, et neid õppusi mitmekordistada ning lahendada ka sotsiaalsed probleemid, mis on seotud tööandjate ja töötasuga.

"Meil on ka neid, kes professionaalse teenistuse järel lõpetavad seal lepingu ja naasevad tsiviilellu ning liituvad Zemessardzega. Kuid üldiselt liituvad meiega inimesed, kel eelnevaid sõjalisi teadmisi pole. Nii et meie õppused peavad neile andma sõduri väljaõppe," ütles Zemessardze komandör Egils Lešcinskis.

"Püüame võimalikult kiiresti hankida rohkem tulesüsteeme, tugevdamaks oma sõjalist jõudu. Nende hulgas on õhutõrje, rannakaitseraketid ning koos Eesti ja Leeduga loodame saada mitmikraketiheitjaid," ütles Pabriks.

Palju loodetakse kohustuslikule sõjalisele algõpetusele koolides, mis hakkab hõlmama üht õppepäeva kuus ning suvelaagreid pärast 10. ja 11.klassi lõpetamist.