Valgusfoori kasutatakse lisaks kõigile tuttavast tänavaliiklusest paljudel muudel elualadel ja valdkondades. Valgusfoori värve kasutatakse ka mitteametlikus suhtluses ja kõnes illustreerimaks seda või teist seisundit.

Kõneldes riigikaitsest ning toetudes sõdade õppetundidele võiks juba praegu asetada vastavate ametnike ja ohvitseride silme ette valgusfoori, mis annaks signaale otsuse langetamiseks. Riigikaitselised otsused mõjutavad meid pika aja vältel ning kahjuks kunagised halvad otsused just kõige ebasobilikumal ajal ja kombel. Sõda Ukrainas näitab selles osas nii mõndagi.

Otsustusprotsess ise on mitmekäiguline ning foorid asuvad staapides, ametites jne, kuid ka otsustajate ees, kes peavad tagama riigikaitse juhtimise demokraatlikule riigile kohaselt. Alljärgnevalt mõned akuutsed teemad mõtteaineks.

Juhtimine

Meedias kajastatud soov tuua Eestisse diviis sai hiljem ka täpsustuse, et lisaks üksustele on vaja diviisi staapi. Lätis asub Põhjadiviisi staap ning sinna meie kindralmajor kamandama ei sobi. Kui hästi aga oleme seal mitmerahvuselises seltskonnas hakkama saanud, sellest sõltub meie endi Kaitseväe sõjalise juhtimise tase, sest meile on seda kogemust hädasti vaja.

Selle aastatuhande eelõhtul, 1999. aastal alustati Poolas Kirdekorpuse staabi (MNC NE) loomisega ning mäletan oma esimest visiiti sinna kui ketserlikku toimingut. Nimelt, tollase KJPS ülema arvates polnud see oluline, nagu ka arvati olevat mitte oluliseks korpuse staapi ennast. Ajapikku aga kõik laabus ning NATO sõjalise juhtimisstruktuuri jaoks on nii MNC NE kui ka Põhjadiviisi staabid olulised komponendid.

Kuid millegipärast hakkab selle viimase osas kummitama BALTBAT-i saatus, kui mõelda kõnealusele soovile saada Eestisse liitlaste diviis. Või variandina diviisi jagu liitlaste üksusi eestlasest diviisiülema alluvusse? Kuid on olemas veel NATO kiirreageerimisjõud ning erinevad liitlaste ühised korpusestaabid. Eks valikud sõltuvad ka olukorrast.

Kui õhujõudude juhtimine toimub reaalajas ööpäevaringselt, st sarnaselt sõjaajale, siis maavägede puhul üleminek sõjaaja juhtimisele on teistsugune protseduur. Kaitseväe peastaap (KVPS) peaks koos kaitseväe juhatajaga vaatama peeglisse ning küsima, kuidas ja kui kiiresti on nad valmis üle minema sõjaaja juhtimisele. Sealjuures juhul, kui käivitub NATO sõjaline juhtimisstruktuur, tuleb ka selles osas jõuda otsustava selguseni.

Kõik need detailid pole mingi artikli teema, kuid igal juhul tuleb kaitseväel endal olla valmis nii lahingutegevuseks kui ka selle juhtimiseks iseseisvalt ning koos juurde antud üksustega. Alati peab olema valmis hullemaks.

Alalise mitmetuhandelise väekoondise ja selle staabi ülalpidamine on võimalik, kuid ka siis tuleb lahendada hulga probleeme ja probleemikesi. Viimastest võib tuua ainult ühe süütu näite, et vaja läheb lasteasutusi, kus õpetatakse Eestisse saabunud sõjaväelaste lapsi, tavaliselt inglise keeles.

Ohvitseride roteerumine staabis ei toimu mõne kuu kaupa, sest staap peab olema kokkuharjutatud ning tundma kohalikke olusid peensusteni. Nii et alalist personali tuleb juurde ning neile ja pereliikmetele tuleb luua hädavajalikud tingimused. Pisiasi, kuid võib tekitada omajagu probleeme. Mainin sellest asjaolust, kuna taoline kogemus on teistes riikides olemas.

Enne Teist maailmasõda oli Eestis neli diviisi. Kuid ka täies lahingurivistuses piiri ääres poleks isegi nelja diviisi võimuses tagada Eesti territooriumi absoluutne puutumatus. Sõda on dünaamiline protsess. Igal juhul, siin tuleks diviisi teemal näidata kollast tuld, sest kõik pole veel läbi mõeldud.

Relvastuse ja tehnika hanked

Eesti on läbi viinud mitmeid relvastuse hankeid ning vastavad kogemused, mõnikord koos vitsadega, oleme juba saanud. Esimese suurhanke puhul saime Iisraeli firmalt tüssata, kui õhutõrjekahurid koos laskemoonaga polnud seisundis, mis lepingus ettenähtud. Lisaks ka meie endi asjatundmatus, kui käsiraadiojaamad ja tankitõrjesüsteem jäid vajaliku toetuseta. Müüja oskas samuti neist peensustest vaikida.

Esimene radarihange läks kordusele ning lõpuks tuli võitjaks teine firma. Kuid viga oli eelkõige meie enda struktuurides ja ebakompetentsed ametiisikud vahetati välja. Õhukaitse raketisüsteem jäi pidama lähimaa tasemele, ehkki hange võinuks jõuda hoopiski keskmaa õhutõrje tasemele.

Tegelikult leidub õpetlikku materjali ka mujal ning teiste riikide radarihanked polnud nii edukad. Põhjusteks võisid olla vähempakkumise piirang ning meist erinev perspektiivitunnetus.

Lähimate sõjakollete kogemusest leidub aga nii mõndagi, mida tuleks kõrva taha panna. Aserbaidžaan soetas mehitamata õhusõidukid Iisraelist, kuid pärast äraütlemist osteti relvastatud droonid hoopis Türgist. Seevastu kohe peale sõda Gruusias tõusis Iisraeli koostöö Venemaaga uuele tasemele.

Pöördprojekteerimine (reverse engineering) võimaldab Venemaal kiiremini arendada mehitamata süsteeme. Nõukogude ja Vene lahingutehnika modifitseerimine Iisraeli firmade poolt on andnud Venemaale nii mõndagi läbi koostöö kolmandate osapooltega ja ka vahetult otse.

Meediast on läbi jooksnud info piirangutest tarkvara Pegasus kohta, mida Iisraeli firma on müünud erinevatele riikidele. Näiteks Eestile ja Ukrainale on (NYT 23.3.2022) Iisraeli kaitseministeerium väidetavalt keelanud litsentsi väljastamise, et mitte kahjustada suhteid Venemaaga. Ukraina soov osta Iisraeli süsteem Raudkuppel oma õhuruumi kaitseks jäi samuti Vene faktori tõttu rahuldamata.

Eesti otsustas ettevaatavalt ja kiiresti, kuid Saksa valitsuse vastuseisu tõttu viibis haubitsate ja laskemoona saatmine Ukraina kaitsjatele. Alles kolm päeva pärast lahingutegevuse algust saabus saksa ja seejärel Soome nõusolek relvastusabi saatmiseks Ukrainasse. Saksamaa on meile ka muu laskemoona tarnija, loodetavasti jäävad liitlaskohustused prioriteediks. Kuid igal juhul mune ühes korvis ei tohi hoida, sest sõjategevuse ajal võivad tekkida ka probleemid varustusteedega ja ette võivad tulla muud raskused.

Rohelist tuld saab näidata eelkõige liitlasriikide firmadele ning riikidele, kel pole siduvaid kohustusi või muid kaalutlusi Venemaaga. Punane tuli peaks aga põlema juba saadud kogemuste alusel.

Logistika

Logistika kui targutamine on unustatud mõiste, kuid ka praegune sõnakasutus taktikalise tasandi toetusüksuste nimetuste puhul pole õige. Logistika on siiski palju ulatuslikum protsess, kui pelgalt taktikalisest tagalast eesliinile veetav kraam või väeosa sees teostatavad teenused ja toimingud. See selleks.

Meie maaväe brigaadid koos toetusüksustega, lisaks ka liitlaste panustatud komponent, vajavad tegelikult brigaadi suurust tagalatoetuse üksust. Toetusväejuhatust tuleb edasi arendada ja kaasata tuleb nii ettevõtteid kui ka reservi. Vähimagi kahtluseta peaks just siin näitama rohelist tuld.

Eesti enda kaitsetööstuse võimalused tuleb maksimaalselt ära kasutada, sh küberkaitseks, elektrooniliseks sõjaks ja ka mehitamata lennuvahendite osas. Ma ei oleks nii tagasihoidlik rohelise tule näitamisega, kui seda on seni tehtud.

Maakaitsevägi

Arengud paistavad liikuvat soodsas suunas, tahaks vaid rõhutada, et kaks olulist tegurit võivad teineteist täiendada. Esiteks, maakaitsevägi, mis on esindatud kaitseliidu üksustega, täieneb vabatahtlikega. Teiseks, kohustusliku kaitseväeteenistuse läbinud reservväelased on määratud sõjaaja üksustesse. Viimaseid on aga toodetud rohkem, kui kaitseväe sõjaaja koosseis on praeguseks kavandanud. Kuid see töö pole olnud asjatu.

Seoses Eesti mõõtmetega on tegemist taktikalise suurusega territooriumiga ning lisaks lahingutegevusele toimub samaaegselt tagalaoperatsioon (rear operation). Osa reservüksusi peaks suunama maakaitseväkke ning viimase üheks tegevuseks oleks ka osalemine tagalaoperatsioonides. Siinkohal saab näidata ainult rohelist tuld.

Ühe märkusena võiks lisada, et kaitseministeerium ega KVPS ei tohiks ühe käega anda rohkem ülesandeid kaitseliidule ning teise käega kinni pigistada viimase tegutsemisvabadust omaenda rahakoti kasutamisel. Vastupidi, ressursse ning palgalist kaadrit tuleks juurde anda, et moodustuks hädavajalik maakaitse võime.

Kelle käes on valgusfoori lüliti?

Vaatamata seadusega kehtestatud protseduuridele ja isegi nende järgimisele võib tekkida olukord, kus otsuse kujundab väga väike ring inimesi või isegi keegi ainuisikuliselt. Eriti puudutab see valdkondi, kus ekspertiis on piiratud ja kogemus pea olematu. See on olukord, mille kohta räägitakse kalapüüdmisest sogases vees. Võib tuua näite ka mõne aasta tagusest seigast energeetikavaldkonnas, kui lasti põhja LNG projekt Paldiskis. Riigikaitse on paljude tahkudega ning julgeolek nõuab ettevaatamise võimet.

Psalm Taavetist ja Koljatist on ristirahvale ja paljudele teistele teada paar aastatuhandet. Tolles kahevõitluses käis mõistus ja osavus üle toorest jõust. Ukraina võitlus palju suurema vallutaja vastu innustab ka meid. Kuid just meie endi kollektiivne tarkus ja omavaheline koostöö on see tegur, mille abil leitakse vajalikud heidutusvahendid ja rakendatakse mõistusepäraselt. Mitte ainuüksi mõni isehakanud ekspert või kõrge ametiisik, olgu nimeks Palm või Salm.

Mulle tundub, et riigikogu riigikaitsekomisjon ja ka julgeolekuasutuste järelevalve komisjon võivad siin tõhusalt kaasa lüüa, sest pikaajalise mõjuga otsuste puhul see peab nii olema. Hunt Kriimsilm las jääb laste juttudesse, riigikaitselistes küsimustes meil pole veel sellist suurmeest, kes ainuisikuliselt suudaks kõiki probleeme lahendada.

Olukord nõuab, et tuleks rutata riigikaitse tõhustamisega, kuid seda tuleb teha liigse kiirustamiseta. Me kõik teame, et täiendav raha, mis on eraldatud riigikaitselisteks kuludeks, pole laiaks löömiseks ja seda tuleb kasutada efektiivselt kõigi elanike ohutuse tagamiseks. Nii et otsustajad, vältige vähemalt punaseid fooritulesid.