ERR Lätis: sõda Ukrainas on kasvatanud suurt huvi Maakaitsega liitumise vastu
Lätil ei ole üldse kohustuslikku ajateenistust. Pärast 24. veebruari on Läti vabatahtliku kaitseorganisatsiooniga Zemessardze soovinud liituda 2500 inimest ehk sama palju, kui viimase kahe ja poole aasta jooksul.
"Pole kindlasti vaja oodata kullerit, et ta tooks teile kutse kohustusega kuhugi ilmuda. Te võite ise seda teha. Kohustuslik sõjaline õpe koolides lahendab meil vähemalt osaliselt reserviprobleemid. Samuti on meil reservistide kursused vabatahtlikele, kes ei soovi astuda Zemessardzesse. Nii on neil võimalus osaleda vabatahtlike kursustel. Evitame riigis ka totaalkaitse põhimõtteid - moodustame riigiasutustes Zemessardze osakonnad," rääkis Läti kaitseminister Artis Pabriks.
Zemessardze ehk Maakaitse õppustele Eesti piiri lähedal Aluksne kandis kogunesid osad neist, kes elavad Vidzemes ja otsustasid Ukraina sõja ajal, et annavad oma panuse kodumaa kaitsesse. Seal on erinevas vanuses inimesi ja enamikul neist pole seni sõjalist väljaõpet.
"Väga paljud on Zemessardzega liitunud. Näen siin väga palju tuttavaid, kellega pole varem kaitseorganisatsiooniga liitumisest või mitteliitumisest kunagi rääkinud. Nüüd näen, et poisid on ka otsustanud Zemessardzesse tulla," rääkis Võnnust pärit puusepp Girts Cukurs.
Maakaitse õppustel saab teadmisi, mida ka tavaelus vaja läheb. Seekord keskendutakse meditsiinile.
"Paljude jaoks on need õppused esimesed. Mõned on esmaabivõtteid õppinud palju aastaid tagasi. Päeva jooksul tuleb kursantidel omandada palju teooriat ja proovida seda praktikas erinevate manipulatsioonide kaudu," selgitas meditsiinikursuse juht Edgars Kajons.
Zemessardze liikmete arv läheneb 9000-ni, aga kunagi pole neid liiga palju. Organisatsiooni ei kuulu ainult vabatahtlikud, vaid ka need professionaalse armee ajateenijad, kes on jäänud reservi.
"Peamise osa kogu õppetsüklist moodustab individuaalõpe, et kõik sõdurid saaks selgeks põhitõed. Pärast neid õppusi suunduvad Zemessardze liikmed oma pataljonidesse ja edasine õpe jätkub seal. See on praegusest õppusest juba samm edasi," rääkis Zemessardze 2. Vidzeme brigaadi ülemseersant Aigars Kašs.
Zemessardze areng on Lätile väga tähtis. Kui koolides hakatakse andma kohustuslikku sõjalist õpet, loodetakse, et paljud esmase väljaõppe saanud noortest liituvad hiljem samuti Maakaitsega.
"Zemessardze seadus on kogu aeg avatud. Parlamendis täiendatakse seda pidevalt, et arendada meie organisatsiooni. Tööandjate jaoks on tehtud lihtsamaks oma töötajate õppustele saatmine ja loodud eeldused ka Zemessardze liikmetele, et neil oleks praeguses julgeolekuolukorras hõlpsam siia tulla. Väga palju tööd on selle nimel tehtud. Kuid tahan rõhutada, et suur osa meie tööandjaist ja ettevõtjaist on patrioodid. Meil on tööandjaid, kes annavad ise oma töötajaile 21 päevaks tasustatud puhkust, et nad saaksid Zemessardze tegevuses osaleda ja põhiõppe läbida. Nii et lisaks kohustuslikule puhkusele võimaldavad nad veel lisapuhkust - muudkui mine ja õpi," rääkis Zemessardze komandör Egils Lešcinskis.
Läti püüab veel suuremat hoogu sisse lükata oma kaitsetööstusele ja teha kõik selleks, et võimaliku kriisi ajal võimalikult rohkem oma jõududega hakkama saaks. Kaitsesse püütakse kaasata ka paarkümmend tuhat jahimeest.
"Oleme kavandanud, et alates 2023. aastast komplekteerime Lätis täielikult Pasi soomukeid. Neid hakatakse tootma siin. On ka palju teisi ideid, mis puudutavad droone ja teisi kaitsetööstuse osi. Teeme tihedat koostööd Läti ettevõtjatega. Töös on vähemalt viis konkreetset plaani, mis on seotud kaasaegse tehnoloogia, transpordivahendite, laskemoona ja rakettidega," ütles Läti kaitseminister.
Lisaks Adaži polügoonile vajab Läti veel üht suur õppekeskust. Kuhu see rajatakse, otsustatakse lähiajal.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"