Rene Värk: Ukrainas on ka sümboolsel kohtupidamisel väärtus

Foto: ERR

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Rene Värk rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et Ukrainal ei ole keeruline koguda tõendeid sõjapidamise reeglite rikkumise kohta, kuid raskem on nende seostamine konkreetsete toimepanijatega. Värk sõnas, et kui ka inimesi ei õnnestu Ukrainal kohtupinki tuua, on sümboolsel kohtupidamisel ka oma väärtus.

Ukrainas on alustatud esimesi kohtuprotsesse inimeste üle, keda süüdistatakse sõjakuritegudes. Kui edukad need protsessid saavad olema?

Kui Ukrainas ringi vaadata, siis pilt näitab, et sõjapidamise reegleid on seal ohtralt rikutud ja tegelikult selle tõestusmaterjali kogumine ei ole ju väga keeruline. Küll aga saab keeruline olema selle isikuga seostamine. Aga see on ka juba ukrainlastel õnnestunud, sest eelmisel nädalal esimene sõdur juba kohtu ette astus.

Kui statistikat vaadata, siis üle 11 500 juhtumi on algatatud. Valdav osa neist ongi just sõjakuriteod.

Aga inimesi saab vangi panna, kui ta on vangi langenud? Pole ju tulu, kui mõistad Venemaal elavate inimeste üle kohut?

See on kahe otsaga asi. Osades riikides öeldakse, et menetlus on võimalik vaid siis, kui isik on reaalselt kohtupingis. Aga ukrainlased on võtnud natuke teise suuna ja ütlevad, et vajaduse korral viime menetluse läbi ka ilma isikuta. Nende selgitus sellele on see, et ohvrid vajavad punkti juhtumile, teatavat õiglust.

Ja loomulikult see on probleem, ikkagi on ju parem, kui meil on see inimene reaalselt käes ja ta läheb ka reaalselt vangi. Aga ka sellisel sümboolsel kohtupidamisel on oma väärtus.

Aga nendel kohtupidamistel peaks olema ka mingi rahvusvaheline tugi? Kas see tuleb? Näiteks inimene, kes on mõistetud Ukraina kohtus näiteks sõjakuriteos süüdi, siis ta ei saa enam kunagi demokraatlikus maailmas liikuda, sest ta võetakse seal kinni? Kas on nii või ei ole?

Lõpuks ikkagi iga riik peaks ise oma kuriteod ära menetlema, Ukraina seda on tegemas. Nad küll ütlevad, et me võtame rahvusvahelist abi vastu, näiteks tulevad sinna mingid uurimismeeskonnad, aga nad tahavad ikkagi ise seda menetlust läbi viia. Kui vaja, siis nad toetuvad ka rahvusvahelisele tribunalile, kui see ühel hetkel luuakse.

Need inimesed, kes seal süüdi mõistetakse, lähevad tõenäoliselt väga pikaks ajaks vangi. See vangiminek muidugi ei tähenda automaatselt seda, et nad ei saaks kuskil mujal pärast vabanemist enam reisida.

Küll aga, kui isik on tagaotsitav ja hakkab reisima mööda maailma, siis see võib küll tähendada, et ühel hetkel nabitakse sind kinni ja sa leiad ennast Ukrainast.

Selle inimese jaoks, kes on mõistetud süüdi, aga elab Venemaa avarustes, see tähendab, et ta peab väga valima, kus ta elus liigub üldse? Tema võimalused on Venemaa, Põhja-Korea, Hiina?

Põhimõtteliselt küll. Kui me vaatame Venemaad, siis Venemaa konstitutsioon ütleb, et oma kodanikke välja ei anta. Nii et kui Venemaa jääb sellele põhimõttele truuks, siis Venemaal olles oled sa väljaspool ohtu. Aga kui sa kuhugi reisid, siis tõepoolest, populaarne koht nagu Türgi või Küpros võib olla kohe probleem, et rahvusvahelise vahistamismääruse alusel sind võetakse kohe kinni.

Inimesed, kes lähevad Ukrainas kohtu ette, ei lähe ainult sõjakuritegude eest. Nad on Ukraina seadusi rikkunud. Kuidas sellega on?

Jah, teine suurem seltskond inimesi on, kes on rikkunud Ukraina õigust selles mõttes, et nad on ohustanud Ukraina julgeolekut. Üle 5500 juhtumi on seal algatatud. Enamik kippusid olema sellised, et inimesed on läinud koostööle Venemaa relvajõududega, on andnud näiteks sihtmärkide kohta informatsiooni või andnud võitlejaid välja või midagi muud taolist. Nendega tegelevad ukrainlased ka suure hooga. See on miski, mis on jäänud suuresti väljapoole meie tähelepanu.

Mida sõjakuritegu üldse tähendab? Minu jaoks on arusaamatu see, et seal justkui käib mingisugune vaidlemine või tõendite otsimine. Kui juba on keegi tulnud minu riiki ja ründab kas või Eesti riigi sõjaväelasi, siis kas see iseenesest ei ole juba sõjakuritegu, sest mis õigusega sa võid üldse teise riiki sisse tungida?

On tegelikult neli suuremat rahvusvahelist kuritegu. On agressioonikuritegu - see on see, mida sa just kirjeldasid, et sa alustad sõda teise riigi vastu. Aga juba kohapeal sõdides võid sa toime panna genotsiidikuriteo, inimsusevastased kuriteod ja ka sõjakuriteod. Sõjakuriteod on sõjapidamise reeglite rikkumised. Ja nendega on selles mõttes lihtsam, kui nii võib öelda, et neid saab kergesti toime panna - sõdur tapab tahtlikult ära ühe tsiviilisiku ja see ongi sõjakuritegu. Selle tõestamine võib olla lihtsam. Samas kui genotsiidikuriteo, inimsusevastaste kuritegude puhul tõestamise moment, kuna seal on tahtlus oluline, on keerulisem. Sellepärast ongi praegu üle 11 000 sõjakuriteo, millega Ukraina tegeleb.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: