Eksperdid: kütusekriis Venemaal läheb aina hullemaks
Ukraina droonid ründavad järjekindlalt Venemaa naftatöötlemistehaseid, mistõttu on Venemaal tekkinud autokütuse defitsiit. Kannatavad eelkõige tavalised autoomanikud aga lõppkokkuvõttes kogu majandus. Krimmist alanud kütusepuudus on nüüdseks jõudnud pealinna Moskvasse, kus Ukraina peatas öösel suure naftatehase töö.
Ukraina ründas öösel juba teist korda Moskva äärelinnas asuvat naftatöötlemistehast. Tegu on selle sõja suurima õhurünnakuga Venemaal. Kapotnja tehas varustab Moskvat autokütusega. Välismaal elava moskvalasest politoloogi Ivan Prebraženski sõnul muudab see suurlinna elanikud ärevaks.
"Kui Moskvas tekib reaalselt kütuse defitsiit, arvestades seda, et ikkagi just Kapotnja varustas Moskvat. Mitte küll täielikult, aga siiski suures osas linn kindlasti peatub," ütles Prebraženski.
Ukraina droonide süstemaatilise hävitustöö tõttu pole Krimmis enam üldse autokütust, kuid puudus on laienenud ka mujale Venemaale.
"Umbes 80 suuremast naftatöötlemistehasest on langenud droonirünnakute ohvriks ja mõned ka korduvalt. Kõige raskemad kuud on ilmselt juuli ja august Venemaa jaoks, sest siis ongi kümnendiku võrra rohkem seda tarbimist ja praegusel hetkel pakkumist on hinnanguliselt kümme protsenti vähem, nii et summa summarum see defitsiit võib isegi kuskile viiendiku kanti jääda sel turul," lausus Eesti Panga välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.
Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul muutub kütusekriis Venemaal aina hullemaks.
"Mingil hetkel see ikka muutub päris pandeemiliseks ja kujutame ette Moskva suurlinna, kus antakse 20 liitrit auto kohta ja sa pead sõitma datšasse, nagu neil seal kombeks suvel on, või kui lõunasse puhkusele," sõnas Vare.
Lisaks tanklate müügipiirangutele üritab Venemaa olukorda leevendada viletsama kütusega.
"Siis bensiini puhul Euro 5 pähe müüakse nüüd Euro 3 nõuetega suurema nii-öelda saastesisaldusega kütust," ütles Luikmel.
Kuid see lõhub uuemate autode mootoreid. Sama seis on lennukikütusega. Kütusenappus mõjutab tervet Venemaa majandust, nagu näiteks keemiatööstust ja põllumajandust.
"Ehk siis see ei ole ainult sõidu- või kütuseprobleem või ainult hinnaga seotud probleem, mis läheb ju kõik toote hinda, vaid see on ka see probleem, et sõjaväge varustatakse ja enam traktoritele ning põllule ei jätku. See tähendab, et põllult tuleb vähem saaki ja tekivad muud probleemid juba toiduvarustamise teemadel," lausus Vare.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










