Majandusteadlased hoiatavad järjest sagedamini maailma ees ootava toidunappuse ja toiduainete hinna kallinemise eest.

"Riigid nagu ehk Poola ja Bulgaaria kulutavad suure osa oma sissetulekust toidule. Toidu kallinemine mõjutab neid palju rohkem. Ma arvan, et Lõuna-Euroopa, samuti Aafrika, Egiptus ja Araabia riigid, ka nemad on suured vilja importijad. Nad seisavad ilmselt silmitsi toidunappuse ja palju kallima vilja hinnaga. Nii et need riigid saavad kannatada," selgitas Kopenhaageni ülikooli vanemnõunik Henning Otte Hansen.

Aastaga on nisu hind tõusnud üle kahe korra ja see protsess jätkub. Eesti toodab vilja rohkem kui ise tarbib.

"Eesti on vilja osas väga heas olukorras, kus meie isevarustatuse tase on sõltuvalt kultuurist kaks-kolm korda parem kui ise ära tarbime. See kindlasti loob meile suhteliselt turvalise tunde," rääkis põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Samas ei jäta vilja hinnatõus maailmas puudutamata ka Eestit.

"Põllumehed soovivad oma vilja müüa. Eesti on ka päris suur vilja eksportija, nii et vilja tarbijate jaoks muutub olukord ikkagi keeruliseks. Vili on väga kallis, loomadele söötmiseks on ta väga-väga kallis ja siis on küsimus, kuidas seda kallist vilja siin Eestis hoida, et oma loomad saaksid söödetud," selgitas Sõrmus.

Näiteks kanamunade tootmises moodustab sööt ligi 70 protsenti omahinnast.

"Vilja hinnad hakkasid tõusma juba sügisel. Näiteks nisul, mis on suuremaid söödakomponente, sügisel oli hind 145 eurot tonn, täna räägime ligi 400 eurost. Rapsiõli oli 750 eurot tonn, nüüd on 2000 eurot tonn ja tõuseb iga päev," selgitas Dava Foodsi juhatuse liige Vladimir Sapožnin.

Mõistagi kajastub sisendhindade tõus ka poelettidele jõudva toote lõpphinnas.

"Lõpptoode on juba läinud kallimaks. Oleme pidanud läbi viima juba kaks hinnatõusu - aasta alguses ja nüüd märtsis-aprillis. Kui nii läheb edasi, võib juhtuda sama," sõnas Sapožnin.