Kõige kallim oli põllumajanduslik maa Tartumaal, kus hektar maksis 7265 eurot, järgnesid Võrumaa (6833 eurot) ja Jõgevamaa (6840 eurot). Kõige vähem maksis põllumajandusliku maa hektar Hiiumaal (3950 eur).

"Hinna langusest ei tohi lasta ennast eksitada, sest meil on müügis olevat maad väga vähe ja kui keegi suurem investor hakkab maad kokku ostma, siis teeb ta seda reegina suuremate tükkidena ning tehinguid viiakse läbi turuhinnast kõrgema hinnaga. Selliseid suuremaid tehinguid 2025. aastal ei olnud," selgitas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Suuremaid tehinguid tehti 2024. aastal ja see viis toonase keskmise põllumajandusliku maa hinna Eestis 6782 euroni hektari eest.

"Majanduslikus mõttes on meil ostjate turg, kes määravad hinna. Kui ostjaid, kes oleks nõus tehingusse minekuks hinnapreemiat maksma, parajasti turul ei ole, siis paradoksaalsel kombel keskmine hind langeb. Turuhinnaga müüa keegi ei soovi. Maad ju teatavasti juurde ei tehta," lisas Eamets.

Näiteks kuus aastat tagasi maksis põllumajandusliku maa hektar 3630 eurot, seega kasv on selle ajaga olnud 69 protsenti. Kõige rohkem on põllumjandusliku maa hind kasvanud Ida-Virus (83 protsenti) ja Saaremaal (80 protsenti), kõige vähem Hiiumaal (38 protsenti) ja Harjumaal (44 protsenti).

2010. aastal maksis põllumajandusliku maa hektar Eestis 998 eurot.