Peaprokurör Parmas vastas meediaettevõtete ja ERR-i pöördumisele

Andres Parmas
Andres Parmas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Riigi peaprokurör Andres Parmas teatas vastuseks Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Eesti Rahvusringhäälingu ühispöördumisele, et prokuratuur ei soovi piirata ajakirjandusvabadust, ent rõhutab seadusele viidates endiselt vajadust kohtueelse menetluse andmeid enne avalikustamist prokuratuuriga kooskõlastada.

Erameediat ühendav meediaettevõtete liit ja avalik-õiguslik ERR tegid hiljuti justiitsministrile, kultuuriministrile ja riigiprokurörile ühispöördumise Harju maakohtu otsuse tõttu määrata trahv kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule, kes avalikustasid Swedbanki endise juhatuse kohta tehtud rahapesu kahtlustuse.

Parmase sõnul pole täpne ega asjakohane pöördujate pahameel, nagu sooviks prokuratuur, et rahapesujuhtumite uurimise ajakirjanduses kajastamise kohta küsitaks prokuratuurilt nõusolekut.

"Praegusel juhul seisneb probleem kitsalt konkreetse kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete avaldamises, mitte aga selles, et ajakirjanikud käsitlesid rahapesukuritegude temaatikat. Kui ajakirjanikule on teada, et tema kätte on sattunud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kogutud tõendeid või muud infot – näiteks Swedbanki ja Danske Banki kaasuste puhul on selleks kahtlustus, Danske Banki puhul ka mõningad eeluurimisel kogutud tõendid –, siis üksnes sellise – kriminaaltoimikust pärineva – info avaldamiseks tuleb küsida prokuratuurilt vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 214 nõusolekut. Seega on tõsi, et ajakirjandusvabadus on selles osas piiratud," kirjutab Parmas oma vastuses, lisades, et sellise otsuse on teinud seadusandja.

Parmas rõhutab, et vastava normi tekst ei jäta kaksipidi mõistmise võimalust – mitte kellelgi Eesti Vabariigis ei ole õigust avaldada kohtueelse menetluse andmeid ilma prokuröri sellekohase loata, ning ajakirjandusele ei ole selles osas mitte üheski õigusaktis erandeid tehtud.

Parmase tõlgenduses pole paragrahviga 214 kehtestatud reegli kehtivusala piiratud ka sellega, mil viisil on kohtueelse menetluse andmed isikuni jõudnud. "Ka ajakirjanduseni kolmandatelt isikutelt jõudnud teabe puhul, kui on üheselt aru saada, et tegemist on kohtueelse menetluse andmetega ehk toimikumaterjalidega, see reegel kehtib."

Kohtueelse menetluse andmete avalikustamise piiramist põhjendab peaprokurör sellega, et need on väga tundlikud. "Ühelt poolt on neid oluline kaitsta selleks, et hiljem saaks läbi viia ausat ja õiglast kohtumenetlust ning teisalt on oluline kaitsta kahtlustatava süütuse presumptsiooni. Seadus on eelnevalt viidatud alustel pannud selliste andmete kaitsmise kohustuse prokuratuurile, kes igal üksikul juhul peab otsustama, kas konkreetsel ajahetkel mingi info avaldamine võiks kahjustada kriminaalmenetlust või isikute õigusi."

Ühe probleemkohana toob Parmas välja ka asjaolu, et kui kohtueelse menetluse käigus kogutud teave jõuab avalikkuseni enne selle kohtuistungil seaduses sätestatud korras esitamist, võib tekkida olukord, kus mõne olulise tõendi kogumine osutub võimatuks või mõni kogutud tõend muutub kohtus ebausaldusväärseks. "See tähendab, et kõige mustema stsenaariumi korral saab kohtueelse menetluse andmete läbimõtlematu avaldamine tuua kaasa olukorra, kus mõnes ajakirjanduses avaldatud loos kajastatud info on küll korrektne, kuid seda ei ole võimalik enam tõendada," selgitas Parmas.

Seejärel lisab ta kohe, et ajakirjanikul, kes soovib avaldada tema kätte sattunud kohtueelse menetluse andmeid, on võimatu kõrvalseisjana adekvaatselt hinnata eeltoodud riskide suurust või nende realiseerumise tõenäosust ning jättes vastava info avaldamise prokuratuuriga kooskõlastamata, "võtab ajakirjanik enda poolt mitte kontrollitava riski, et ta kahjustab ülemääraselt KrMS § 214 lg-s 2 nimetatud olulisi huve". Justkui ajakirjanikele lohutuseks toob Parmas välja, et kohtueelse menetluse andmete avaldamisele seatud piirangud on ajalised, mitte alatised.

Vastuseks meediaorganisatsioonide pöördumises toodule ütleb Parmas veel, et kõnealusel juhul "on prokuratuur üksnes taotlenud menetlusväliste isikute trahvimist, mitte ei ole neid mingil viisil ise represseerinud. Otsustuse prokuratuuri seisukohtade põhjendatuse kohta ning rikkujate trahvimise vajalikkuse kohta tegi kohus."

Seetõttu leiab Parmas, et antud olukorras prokuratuuri ründamine menetlusliku taotluse esitamise eest on kohatu ja seab kahtluse alla prokuratuuri volituse seadusest tulenevalt kriminaalmenetluses enda ülesandeid täita.

"Prokuratuur austab täielikult ajakirjandusvabadust ega sea kunagi piire sellele, millistel teemadel ja moel ajakirjandus avalikkust huvitavat käsitleb. Meedialiidu ja rahvusringhäälingu avalikus pöördumises ja sellele järgnenud ühiskondlikus diskussioonis on seevastu paraku tähelepanuta jäänud see, et küsimus ei ole prokuratuurilt loa küsimises lugude avaldamise või loo teemapüstituse kohta. Meie soov on pelgalt see, et lugudes ei kajastataks prokuratuuriga kooskõlastamata kohtueelse menetluse pooleliolevas faasis neid kuriteo detaile selliste tõendite osas, mis on osaks kriminaaltoimikust ehk mis on käsitatavad kohtueelse menetluse andmetena."

Andres Parmase pöördumise täistekst

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: