Aprillis määras Harju maakohus nii kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule kui ka ajalehe väljaandjale tuhandeeurose trahvi selle eest, et nad avaldasid infot Swedbanki endise juhatuse rahapesukahtlustuse kohta. Juuni keskel tühistas Tallinna ringkonnakohus need trahvid, kuid sel nädalal esitas riigiprokurör Sigrid Nurm riigikohtule taotluse ringkonnakohtu määrus tühistada ja jõustada maakohtu otsus, millega trahvid määrati.

Endine riigi peaprokurör, advokaadibüroo Sorainen partner vandeadvokaat Norman Aas ütles, et professionaalse juristina on tal hea meel, et prokuratuur otsuse vaidlustas, sest Eesti õiguskorras, eriti kriminaalmenetluses, on pretsedendi tähtsus eelkõige riigikohtu lahenditel.

"Ainuüksi fakt, et riigikohus seda teemat arutab, on kindlasti Eestis õiguslikult ja ajakirjandusvabaduse ning kriminaalmenetluse kontekstis väga oluline pretsedent," lausus ta. "Seadusesäte on ju olnud jõus pea 20 aastat, aga sellisel kujul ei ole seda kõrgemas kohtus kunagi arutatud."

Tagasivaadates võib Aasa sõnul öelda, et prokuratuur on oma tõlgendust sellele sättele ajas muutnud ja see on kahtlemata prokuratuuri õigus.

"Kui ma ise prokuratuuris töötasin, siis me selle sätte ajakirjanikele kohaldamise võimalust ei näinud ja tegelikult, kui ma ei eksi, siis ühes varasemas kohtuasjas on ka prokuratuur selle seisukoha öelnud, et ajakirjanike tegevuse piiramise osas neil pädevus puudub. Aga see on madalama astme kohtus arutatud teema ja on positiivne, et see kõrgema kohtu tähelepanu nüüd leiab," sõnas endine riigiprokurör.

Pärast seda, kui ERR avaldas teisipäeval uudise prokuratuuri edasikaebuse kohta, teatas prokuratuur, et pole rahul kaebuse avalikkuse ette jõudmisega. Selle kohta ütles Aas, et siin sai ilmselt võitu bürokraatia.

"Kuna edasikaebusele oli löödud tempel "Ametkondlikuks kasutamiseks" ja see nüüd avaldati, sai prokuratuuri reaktsioon selles vaates olla ainult see, et nad taunivad," tõdes ta. "Sisulises plaanis ma ei näe ohtu, et riigikohus võiks olla mõjutatud sellest, et avalik diskussioon sel teemal käib, sest see on käinud juba mõnda aega. Kas see on vähem või rohkem tuline või kasutatakse rohkem poolte ametlikke argumente või mitte, siis olen küll veendunud, et see ei mõjuta riigikohust õiglase otsuse tegemisel."

Aas märkis enda prokuratuuris töötamise aega meenutades, et meedialekked olid prokuratuuri ja kriminaalmenetluste jaoks tõsine probleem ning ei tohi unustada, et kindlasti on prokuratuuril õigus ja kohustus menetlusandmeid kaitsta.

Küsimusele, kas ootus ajakirjanduse tõsisemale piiramisele on prokuratuuris laiemalt, vastas ta, et üldiselt kujunevad sellised seisukohad kollegiaalsetel nõupidamistel ning kindlasti peegeldavad need otsused laiemat konsensust prokuratuuris.

Kessler: riigiasutused ei pea saama ajakirjandust kontrollida

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles ERR-ile, et tema kui eraisik kaldub arvama, et tegelda tuleks lekete allikaga, mitte sellega, et ajakirjandus täidab oma funktsiooni ja teavitab avalikkust. Teravik on selles vaidluses läinud aga sinna, et üritatakse tegelda selle osapoolega ühiskonnas, kelle üks ülesanne ongi läbipaistvust tagada.

Kessler tõi paralleeli, et finantsjärelevalve materjalid ei ole samuti avalikud, kuid mõnikord on järelevalve subjekt neid ka avaldanud. On tekkinud ka olukordi, kus võib väita, et finantsstabiilsus on ohtu sattunud. Sellegipoolest ei peaks minema ajakirjanikele otsustuskorras ütlema, et avaldage või ärge avaldage.

"Tuleb vaadata, kust see materjal pärit on, tegeleda sellega," rõhutas ta. "Kriminaalasjade puhul peaks analoogiana küsima, kuidas on asi sealt avalikuks saanud."

Finantsinspektsiooni juhina ei ole Kessler enda sõnul osanud mõelda, et ajakirjanik ei tohi konfidentsiaalset materjali avaldada, pigem ollakse dialoogis materjale valdava osapoolega.

"See on vaba ühiskonna üks omadus, et ega riigiasutused ei peagi alati saama kõike kontrollida, mis ajakirjanduses avaldatakse," lausus ta. "Miks? Just selleks, et tagada vaba demokraatliku ühiskonna toimimine."

Kessleri sõnul on hea, et vaidlus jõuab riigikohtusse, sest kriminaalmenetluse õiguses on Eestis riigikohtu otsus seaduse jõus ehk sellega samaväärne. Riigikohtul tuleb nüüd otsustada, kuidas seda seadust täpselt mõista ja on igati positiivne, et ühel või teisel moel saab see asi lõplikult klaariks.

"Minu enda, mitte finantsinspektsiooni arvamus on see, et ei peaks tegelema sõnumitoojaga, vaid kahe asjaga: probleemi allikaga ehk materjali lekkega või seaduse normidega. Kui see toob ühiskonnas ebasoovitava tagajärje, tuleb ka seadus üle vaadata," lausus ta. "Riigikohtu otsus moel või teisel ongi võrdväärne seaduse ülevaatamisega."

Eesti Ekspressi ajakirjanikud Tarmo Vahter ja Sulev Vedler avalikustasid 25. märtsil Eesti Ekspressis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. Väljaande kinnitusel vastas artiklis avaldatu tõele ja Swedbank teatas ise päev enne uudisloo ilmumist börsile, et Eesti prokuratuur kahtlustab panka võimalikus rahapesus. Kahtlustuse saamist kinnitasid ajalehele mitu endist pankurit.