Jäätmetonni prügilasse vedamine võib oluliselt kallimaks minna

Tallinna prügila
Tallinna prügila Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku jäätmete prügilasse andmine oluliselt kallimaks muuta. Ministeerium loodab, et sel juhul jõuab rohkem jäätmeid ringlusesse.

Seitse aastat tagasi jõudis prügilasse kuus ja pool protsenti olmejäätmetest. Olukord on läinud halvemaks ning prügilasse jõuab iga viies tonn olmejäätmeid.

"Ja selle põhjuseks on see, et prügilasse ladestamine ja põletamine on peaaegu samas hinnas," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. "Näiteks prügila puhul on see kuskil 75 euro juures tonnist ja Iru põletusjaamas üle 65 euro. Samal ajal ringlusesse võtmine on veelgi kallim – üle 100 euro."

Keskkonnaministeerium soovib turu ümber korraldada nii, et jäätmete ladestamine oleks selgelt kõige kallim lahendus. Värske eelnõuga võetakse appi saastetasu, mida praegu tuleb maksta 30 eurot iga prügilasse maetud jäätmetonni eest.

Ministeeriumi ettepaneku järgi tõuseks tavajäätmete saastetasu 60 euroni tonnist ja olmejäätmete tasu koguni 90 euroni tonnist.

"Olmejäätmed tekivad igapäevategevuse tulemusena kodudes, restoranides, büroodes," loetles Heinma. "Aga tavajäätmed on kõik teised jäätmed, näiteks ehitus-lammutusjäätmed, erinevad tööstuses tekkivad jäätmed."

Heinma sõnul on madalad prügilatasud alla surunud ka põletamise eest võetavat hinda.

"Kui ladestamise hind tõuseb, siis see tekitab võimaluse, et ka põletamise hind tõuseb kõrgemaks, mis omakorda muudabki konkurentsivõimelisemaks ringlussevõtu," rääkis Heinma.

Tänavu maikuus vastu võetud seadusmuudatusele viidates märgib ta, et jäätmete ringlusessevõttu püütakse tagant lükata ka teiste meetmetega.

"Üks nendest on näiteks see, et ei tohi põletada liigiti kogutud jäätmeid. Biojäätmete kohtkogumine muutub kohustuslikuks aastaks 2024," ütles Heinma.

Ühelt poolt peaks saastetasu tõstmine meelitama jäätmekäitlejat prügimäe asemel põletusahju eelistama. Teisalt peaks see motiveerima prügitekitajat.

"Tõenäoline on see, et korraldatud jäätmevedu muutub kallimaks segaolmejäätmete osas ehk need, mis inimene paneb kõik kokku ja millega sisuliselt ei olegi muud teha, kui neid kas prügilasse ladestada või põletada," rääkis Heinma.

"Aga see, kes kodus liigitab jäätmeid korrektselt, kes annab need korrektselt üle ja, loomulikult, kellel on kohalik omavalitsus selleks võimaluse loonud, nende puhul ka tulevikus need jäätmearved ei tohiks tõusta." Heinma möönis, et üldise hinnatõusu valguses ei saa viimast küll päris kindlalt väita.

Kui inimesed ja ettevõtted vaatamata hinnasurvele oma käitumist ei muuda, jõuab näiteks 2025. aastal riigieelarvesse 7,9 miljonit eurot rohkem ladestustasu. Aga ministeerium ootab, et siis viiakse prügilasse kõige rohkem kümnendik olmejäätmetest ja riigieelarve saab 4,8 miljonit lisaeurot.

Plastimaks: 370 eurot tonnist

Sama eelnõuga tuuakse seadusesse ka päris uus pakendijäätmete saastetasu.

Kaupo Heinma meenutas Euroopa Liidus sündinud kokkulepet, mille järgi maksavad kõik riigid liidukassasse 800 eurot iga ringlusest välja langenud plastitonni eest. Eestis jääb ringlusesse võtmata ligi 60 protsenti plastpakenditest, kuid 2025. aastaks loodetakse see piir 50 protsendini viia.

Eelnõu järgi peaks plastpakendi turule lasknud ettevõte maksma 370 eurot iga pakenditonni eest, mis ringlusesse tagasi ei jõua. Kaupo Heinma sõnul mõtlevad sarnases suunas ka paljud teised Euroopa riigid.

"Näiteks Itaalias ja Hispaanias on ettepanek, et see oleks 450 eurot tonni kohta, aga seejuures kogu turule lastud pakendi eest. Meie oleme teinud ettepaneku, et seda tasu korjataks ainult selle osa eest, mis jääb ringlusesse võtmata," rääkis Heinma.

Pakendijäätmete saastetasu tuleb maksta ettevõtetel endil või neid ühendavatel taaskasutusorganisatsioonidel.

"Me soovime selle plastpakenditasuga, et hinnad, mida organisatsioonid küsivad eri pakendite eest, muutuksid erinevaks. Et ei oleks nii, et üks tasumäär on kõikidele plastidele, vaid oleks nii, et kelle pakendit on võimalik kergemini ringlusesse võtta, see peaks maksma ka vähem," ütles Heinma.

Kui ka 2025. aastal jõuab ringlusesse nii palju pakendeid kui 2019. aastal, tuleb ettevõtetel välja käia 4,4 miljonit eurot plastpakenditasu. Ministeerium loodab, et ringlusesse jõuaks vähemalt pool tekitatud plastpakenditest ning sel juhul tuleks ettevõtetel maksta 2,4 miljonit eurot.

Eelnõu järgi peaks prügilasse viidud jäätmete saastetasu kerkima järgmise aasta juulis, plastpakenditasu on plaanis kehtestada 2025. aastal.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: