Ukraina põgenike töötamine Eesti tervishoius on rangete nõuete tõttu keeruline

Foto: ERR

Meditsiiniharidusega Ukraina sõjapõgenike rakendamine Eesti tervishoiusüsteemis on teistest valdkondadest keerulisem, sest kehtivad ranged kvalifikatsiooni- ja keelenõuded. Kõige suurem vajadus on Eestis õdede järele, kuid see eeldab mitmeaastast täiendõpet.

Töötukassas on töötuna arvel 115 meditsiiniõe haridusega Ukraina sõjapõgenikku ja 74 arsti. Haiglad loodavad, et meditsiiniharidusega põgenikud saaksid aidata leevendada õdede puudust Eesti tervishoius.

"Õdede puudus on päris suur. Meil on üle 100-120 ametikoha puudu. Ma ei saa öelda, et kõik võiksid olla Ukraina õed, sest täna õiguslik ruum ei lase neil tervishoiuteenust osutada, sest nad ei ole registris õena," rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla õendusdirektor Katre Zirel.

Tallinna tervishoiu kõrgkoolis on esimene Ukraina meditsiiniharidusega sõjapõgenikele mõeldud kursus juba alanud. Lisaks plaanitakse koos Eesti tööandjatega luua täiendavaid kursuseid, kus õpetatakse vastavalt vajadusele täpselt seda, mida antud tööpostil vaja läheb. Need koolitused ei anna aga õigust minna erialasele tööle.

"Ainukene, kus nad saavad õeks minna, on see, kui nad tulevad meile kõrghariduse õppekavale õppima. See on ainus, kus nad saavad kõrghariduse ja kus nad lõpetamisel pääsevad Eestis tervishoiutöötajate registrisse," ütles tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Sügisel plaanib Tallinna tervishoiu kõrgkool avada lühendatud kõrghariduse õppekava õdedele, kellel on Ukrainas tehtud õendusalane kutseharidus. Seejärel on nad võrdses seisus Eesti õdedega.

"Õe õppekava on 3,5 aastat, aga kui tulevad nemad, kellel on kutsehariduse tasemel õe haridus, siis seal tehakse nii, et hinnatakse ära õppekava, siis tema töökogemus ja täiendkoolitused ja siis selle järel tehakse individuaalne õppekava. Aga vaatame, kas see grupp kokku tuleb, sest ma kujutan ette, et nendel inimestel võib olla teisi eesmärke, kas või koju tagasiminek," rääkis Ernits.

Teatud leevendused inimeste tervishoiuvaldkonnas hoidmiseks on ka seadusandluses ette võetud.

"Me oleme valmistamas ette ka erinevaid seadusemuudatusi. Üks nendest on rahvusvahelise kaitse saanud isikult riigilõivu kaotamine, kes soovivad tervishoiutöötajaks registreerida. Teine ettevalmistus käib, et oleks võimalik tervishoiuteenusel osaleda ka piiratud õigustega," ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise peaspetsialist Katre Trofimov.

Eestisse on saabunud ligi 300 tervishoiu kvalifikatsiooniga sõjapõgenikku, kellest enamik on õed. Töötukassa andmetel on praeguseks tervishoius töö leidnud 74 Ukraina sõjapõgenikku ennekõike tugitöötajana: abidena, assistentidena või mõnel muul moel tervishoiuasutuses.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: