Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikele on tagatud ligipääs arstiabile, kuid mitte kõik põgenikud ei ole sellest teadlikud. Kolme lapse isa Aleksander, kelle lastest üks on kroonilise haigusega ja vajab pidevat meditsiinilist järelevalvet, rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et väga raske oli leida perearsti, kes neid oma nimistusse võtaks.

"Meile anti telefoninumbrid. Helistasime, otsisime internetist. Öeldi, et peame perearsti juurde pöörduma. Proovisime aega kirja panna, aga keelduti ja öeldi, et nende nimistus rohkem kohti pole. Rohkem kui kuu aega otsisin. Võib-olla isegi rohkem, kuu ja nädal," jutustas Ukraina sõjapõgenik Aleksander Timofejev.

"Ja siis ühel päeval aitasid vabatahtlikud mind ja ütlesid, et on arst, kes on valmis mind vastu võtma."

Terviseamet kummutab arusaama, nagu oleks abi saamiseks vajalik põgenikel ennast perearsti nimistusse lisada.

"Selleks, et laps saaks jälgitud, ei ole tal vaja olla nimistus. Ta saab pöörduda mis iganes arsti juurde," kinnitas terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Härma sõnutsi on haigekassa pannud kokku nimekirja arstidest, kes võtavad iga päev Ukraina põgenikke vastu üle terve Eesti. Raskusi löögile pääsemisega võib tekkida juhul, kui helistada nendele arstidele, kes asuvad põgenike majutuskohtadele kõige lähemal, näiteks Tallinnas Isabelle laev, kus on sadu põgenikke ühes kohas. "Aga see arstide nimekiri, kes Tallinnas vastu võtab, on oluliselt laiem kui ainult need kesklinna arstid," ütles Härma.

Terviseameti ja haigekassa kodulehel on põhjalik juhis, kuidas ja kuhu tervise küsimustes pöörduda koos arstide nimekirja ja kontaktidega. Kogu info on seejuures kolmes keeles kättesaadav - eesti, vene ja ukraina keeles. Jüri perearstikeskuse juhataja Alina Terepi sõnul ongi probleem ennekõike inimeste teadmatuses, mitte arstide vähesuses.

"Ma arvan, et see on suuresti kommunikatsiooni või suhtluse viga. Mida küsitakse, kuidas küsitakse ja mida oodatakse ja kuidas inimese tunneb süsteemi. Siin on kõige suurem viga," rääkis Terep, kes soovitab perearsti vastuvõtule soovival Ukraina inimesel eelkõige helistada ja küsida vastuvõtuaega. "Me näeme, et kõige tihedamini inimene küsib nimistu kohta ja perearst ütleb, et nimistu on täis, ja tekib arusaam nagu abisaamine ongi takistatud või võimatu."

Vahel otsitakse abi ka siis, kui tegelikult pole arsti sekkumine isegi vajalik.

"Kui inimene on teises riigis, tal on äge haigus. Ma näen, et nad ei hinda oma seisundit adekvaatselt. Hirm on suur ja tahaks abi seal, kus kõrge meditsiiniabi polegi võib-olla vajalik.

Kuigi ka Ukrainas toimib perearstisüsteem, on seal mitmed erinevused võrreldes Eestiga. Näiteks ei ole vastuvõtule minekuks vaja aega kinni panna, kõiki teenindatakse elavas järjekorras. Veel üllatab ukrainlasi, et antibiootikumid on Eestis retseptiravim, Ukrainas saab neid vabalt käsimüügist osta," tõi Terep kahe riigi süsteemide erinevusi välja.