Vene väed on asunud Ukraina idaosas ulatuslikule pealetungile. Eesmärk on hõivata Sjeverodonetsk ja Lõssõtšansk, mis asuvad kummalgi pool Donetsi jõge, kaksiklinnad, ja väidetavalt tõmmata ukrainlased seal kotti. Kui suur on võimalus, et venelased võtavadki Ukraina väed kotti?

Kõigepealt on hästi oluline tähele panna, et Venemaa on muutnud oma taktikat viimastel päevadel Ida-Ukrainas Donbassis. Algul, kui nad alustasid aprilli lõpus suurpealetungi, siis nende eesmärk oli piirata Ukraina väed ümber palju suuremas mastaabis, alustades siis Izjumi suunalt lõunas ja Izjumile vastu liikumist, et mitmed brigaadid ja tegelikult väga suures koguses Ukraina vägesid võtta piiramisrõngasse. See pole õnnestunud.

Nüüd on Venemaa uus taktika püüda väiksemas ulatuses võtta just nimelt üks ala, Sjeverodonetski ja Lõssõtšanski ümbrus, kus käivad väga tõsised lahingud. Teine suund on Bahmuti suund, strateegiliselt olulised piirkonnad just teedevõrgustiku kontekstis.

Siin peab ütlema, et Venemaa on saavutanud viimastel päevadel rohkem edu kui kogu maikuu jooksul ja peamine põhjus on see, et lihtsalt Venemaa tulejõud ja mitmekordne jõuülekaal ukrainlaste vastu on aidanud neil edasi liikuda. Aga vaatamata sellele on see edasiliikumine olnud ikkagi vaevaline ja mõlemad pooled muidugi kulutavad väga palju praegu elavjõus ja tehnikas. Aga kindlasti Ukrainal on praegu väga keerulised hetked ja ajad just nendes piirkondades, Sjeverodonetski, Bahmuti suundades.

Nii et võibki nii minna, et venelased tõmbavad selle kotisuu kinni? See pidi 25 kilomeetrit olema.

Ütleme, Sjeverodonetsk ise on selline Tartu-suurune linn ja see on praegu vahetpidamata venelaste raketitule ja kahuritule all. Lõssõtšansk seal kõrval. Seal on kaitses kuni kaks Ukraina maavägede brigaadi. See võimalus, et Venemaal õnnestub saavutada oma eesmärk, taktikaline eesmärk need jõud ümber piirata, on olemas. Aga teisest küljest ikkagi need lahingud on väga intensiivsed. Tõesti, selliseid lahinguid veel selles sõjas alates 24. veebruarist me näinud ega kogenud ei ole.

Kindlasti Ukraina vajab praegu just nende kaitselahingute näitel väga selgelt tõsist relvastuse juurdetarnet läänest, eriti mis puudutab kaudtuletoetust. See on see, mis aitaks Ukrainal praegu Venemaa rünnakule paremini vastu seista.

President Zelenski ütles just, et Ukraina murrab ikkagi läbi Venemaa vägede paremast varustusest ja relvasüsteemidest, aga et selleks kulub aega ja erakordseid jõupingutusi.

Tuleb silmas pidada, et need lahingud, väga verised lahingud praegu Ida-Ukrainas, on siiski üks väike episood sellest suuremast sõjast, mis on käimas. Kindlasti tuleb arvestada, et Ukrainal võib olla lähiaegadel väga keeruline seal oma positsioone kaitsta, aga selge on see, et nii kaitselahingutes kui ka vastupealetungis Ukraina vajab palju enam ja püsivalt abi nii moona kui ka kaasaegse relvastuse osas. Eriti relvastuse osas, mis võimaldab mitmikraketiheidetega mõjutada Venemaa positsioone mitmesaja kilomeetri kaugusel. See aitaks nii-öelda vähendada Venemaa võimet praegu rinnet toetada ja see on see, mille nimel praegu ka Ukraina abi küsimine käib.

Kindlasti kõik, kes praegu Euroopas räägivad sellest, et relvastus võiks jõuda Ukrainasse nädalate või kuude pärast, peavad arvestama, et iga päev on väga kõrge hind, mida Ukraina maksab oma kaitsjate eluga selle nimel, et hoida seda agressiooni tagasi, mis mõjutab kogu Euroopat.

Lõuna pool on Vene väed vallutanud Svitlodarski linna ja Ukraina väed on sealt tagasi tõmbunud. Ukraina ütleb, et see ei ole taganemine, vaid relvajõudude ümberrühmitamine. Mida sellest arvata?

See on väga tõenäoline, sest nagu ma enne mainisin, põhiline pingutus, mis Venemaal käib, on Bahmuti pärast, mis jääb Svitlodarskist loode suunas. Ja see väga oluline teedesõlm, milleks Bahmut on, kindlasti vajab ka Ukraina poolt täiendavat nii-öelda jõudu. Et ka Svitlodarskis vältida üksuste ümberpiiramist või kotti langemist, oli taktikaline otsus tõmmata uutele kaitsepositsioonidele.

Ukraina tegelikult kogu selles Ida-Ukraina, Donbassi suures lahingus on näidanud üles väga head taktikalist vaistu just kaitses muutuvpositsioonide võtmisel. Venemaal ei ole olnud lihtne vaatamata väga suurele elav- ja tulejõuülekaalule ikkagi Ukraina vägesid ümber piirata või kiiresse taganemisse sundida. Ukrainlased on ikkagi olnud võimelised ka uutel positsioonidel olema kaitses edukad ja kurnama Venemaa pealetungi.