Saks: Sjeverodonetskisse jäänud elanikud muudavad olukorra keeruliseks

Julgeolekuekspert Rainer Saks ütles "Esimeses stuudios", et Sjeverodonetski saatus on veel ebaselge, kuid linna ja selle ümbrusesse jäänud tsiviilelanikud muudavad Ukraina vägede jaoks lahingute pidamise keeruliseks.
"Esimese stuudio" saatejuht Johannes Tralla uuris Saksalt, kui suur on oht, et Vene väed suudavad Ukraina väed Sjeverodonetski juures täielikult ümber piirata.
"Fakt on see, et Sjeverodonetski vahetus läheduses, nii põhja pool Lõmani linna juures kui ka lõuna pool Popasna linna juures on Vene üksused suutnud edeneda ja eriti pikalt edasi liikuda Popasna linna juures. Aga kotti võtmisest on asi mõnevõrra kaugel," rääkis Saks.
"Tõepoolest, Ukraina pool on tänase päeva jooksul mitu korda kinnitanud, et põhimaantee, mis viib Bahmuti linna poolt Sjeverodonetskisse, on Ukraina vägede kontrolli all, kuid loomulikult Vene üksused ulatuvad seda tulistama. Nii et sellel liikumine ei ole päriselt ohutu," lisas ta.
Saks tõdes, et lahingute pidamise muudab keeruliseks see, et paljud elanikud ei ole linnast ja selle ümbrusest lahkunud.
"Probleemiks on umbes 15 000 Ukraina kodanikku, kes on jäänud Sjeverodonetski linna alale ja sellele lisandub veel umbes 25 000, kes on jäänud sinna ümbritsevatele aladele," selgitas ta. Musta stsenaariumi korral võib seal ohvrite hulga mõttes tekkida nn uus Mariupol.
"Ma arvan, et see ongi kõige suurem väljakutse, sest vastasel juhul, kui neid ei oleks, siis oleks Ukraina vägedel tõenäoliselt otsustada üsna lihtne, kas jäädagi sinna kotti võitlema taktikalistel kaalutlustel või kuidas seda asja lahendada. Aga see päris suur hulk tavakodanikke muudab võitluse linnalahingu mõttes väga keeruliseks," rääkis Saks.
Luhanski kuberner Serhi Haidai ütles, et kui Vene vägedel ei õnnestu laupäevaks või pühapäevaks Sjeverodonetski juures läbimurret saavutada, siis saab neil jaks otsa ja olukord Ukraina vägede jaoks stabiliseerub. Saksa sõnul on keeruline arvutada, mitmeks päevaks Vene vägedel seal reserve jagub.
"Praegu on Venemaa kõik reservid mujalt rindelõikudelt viinud Sjeverodonetski juurde, aga samas jälle ukrainlased täna raporteerisid, et Izjumi ja lõuna pool Zaporižžja juures ikkagi Venemaa üritab ka uuesti peale tungida. Nii et teisi rindelõike ei ole päris tühjaks tehtud. Aga kui me räägime reservidest, siis need peaksid olema seal üleval," rääkis ta.
"Mina päris lollikindlat matemaatikat teha ei suuda, et mitu päeva neil neid reserve jätkub. See sõltub väga palju sellest, kui tõhusalt ukrainlased oma tööd teevad. Mida rohkem nad põhjustavad Vene poolele kaotusi, seda lühemaks aktiivse rünnaku periood jääb. Ukrainlased seda teavad, eks seal nii siis pingutatakse," lisas Saks.
Ka Venemaa plaanid selles piirkonnas pole Saksa sõnul täpselt teada.
"Üsna loogiline on see, et Vene väed on praegu kontsentreerunud väga väikesele territooriumile, et saada põhjustada mingisugunegi tõsisem kaotus Ukraina vägedele ja hõivata Luhanski oblasti alad. Siis nad otsustavad, kui palju neil jõudu on ja milise plaani nad edasi teevad. Tavaliselt sellise samm-sammu plaaniga nad on üritanud teises etapis liikuda," selgitas Saks.
"Kahjuks, nende vaates nende tugevus on see, et nad on võimelised oma taktikalisi plaane päris suuresti korrigeerima ja ümber tegema. Nii et ei saa väita, et kui Donetskis peaks pealetung ebaõnnestuma, siis nad ei tee uut mingisugust plaani. Nad võivad teha mingi uue plaani, aga võivad ka näiteks, kui nad on Sjeverodonetski linna ära võtnud, otsustada, et neil ei ole jõudu rohkem pealetungi korraldada ja jäävad kaitsesse. Mõlemad variandid on võimalikud."
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla