Keskpäevane Harkiv on suhteliselt inimtühi, mis annab võimaluse kihutada ratastega otse neljarajalistel teedel. Linnanõukogu on üks paljudest kesklinna ikoonilistest hoonetest, mis pihta saanud.

Veel esmaspäeval lendas rakett äärelinna, kuid see on varasemaga võrreldes nohu.

"Linnas on seis küllaltki keeruline, kuid inimesed pöörduvad siia praegu ikkagi tagasi. Kõigil on koduigatsus, ma tõin juba ka oma pere hiljuti siia tagasi, sest kõik on väsinud olemast võõrsil põgeniku staatuses, see on väga raske," rääkis Harkivi linnanõukogu liige Dmõtro Bulahh.

Harkiv on suuresti venekeelne linn ja enne 2014. aastat oli seal ka üksjagu venemeelseid. Sõda muutis kõike.

"Sest kõik nägid, mis tähendab Vene armastus. Palju vähemaks jäi selliseid inimesi ja praegu ma arvan, et neid on üldse kaks-kolm protsenti, mitte rohkem," ütles Bulahh.

Kõige enam on kannatada saanud Harkivi äärealad nagu Severnaja Saltovka, mida on asutud hoolega koristama. Severnaja Saltovkas on kuulda lahingumüra, mis toimub sellele suhteliselt lähedal. Seal asub muuseas ka Rahvaste Sõpruse tänav.

Kohalikel on tekkinud võimalus minna vaatama, mis nende kodudest alles on jäänud.

"Seitsmes korrus. Vaat, auku näete seal rõdul, seitsmes korrus? Meie korterisse lendas rakett, see ei plahvatanud, tulekahju ei olnud, kuid see lõhkus ära kõik. Korterit enam pole. See siin on kõik, mis kolmetoalisest korterist võtta oli.
Panime selle autosse," rääkis Jelena.

Eduard elab kaheksandal korrusel. "Siin oli suletud tsoon, siia tsiviilisikuid üldse ei lastud. Ja kui ma siia tagasi tulin, siis nägin seda kõike. Kahju muidugi, sest mul elavad siin ka naine ja tütar. Praegu elavad nad maal," rääkis ta.

Ühes suures majas otsustasid aga kaks naist, teisel ja kolmandal korrusel, et nemad sõja jalust ei lahku ja nad on kõik üle elanud.

"Me varjasime end vannitoas, kui venelased hakkasid tulistama. See lendas meie majja, maja värises. /.../Siin kõik põles, kogu koridor ja korterid oli suitsu täis," kirjeldas Svetlana.

Kannel: olukord on väga habras

Kolmapäeval Harkivis viibinud ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel rääkis, et võrreldes veel hiljutise ajaga on Harkivis rahulik ja inimesed on hakanud linna naasma. Tagasi ei lähe siiski massiliselt inimesi.

"Aga tegelikult on kõik veel väga habras. Ma rääkisin ühe sõjaväelasega, kes ei tahtnud mulle kaamera ette tulla, aga ta selgitas olukorda ikkagi kui veel väga keerulist. Ja see, et venelased on siit minema löödud, ei tähenda, et neil ei ole väga hea veel Venemaalt - tuletame meelde, et Harkiv on vaid 40 kilomeetri kaugusel Venemaast - rakettidega seda linna terroriseerida. Ja seda nad ka teevad," rääkis Kannel.

"Veel kolm päeva tagasi tuli rakett kesklinna ja oli ka hukkunuid. Nii et selles mõttes on kõik veel väga habras. Ta defineeris seda asja minu jaoks nii, et Harkiv on linn, kuhu lastel veel absoluutselt asja ei ole ehk lastega pered ei peaks tagasi pöörduma," lisas ta.

Kanneli sõnul on Harkivis veel inimesi, kes on veendunud, et elumaju pommitavad hoopis ukrainlased.