Rootsi-Soome ja Türgi kõnelustel jäi kokkulepe NATO teemal sõlmimata

Soome, Rootsi ja Türgi kohtumine NATO teemal kolmapäeval
Soome, Rootsi ja Türgi kohtumine NATO teemal kolmapäeval Autor/allikas: SCANPIX/AFP/TURKISH PRESIDENTIAL PRESS SERVICE

Läbirääkimised Rootsi-Soome ja Türgi delegatsiooni vahel Ankaras lõppesid pärast viit tundi tõdemusega, et konstruktiivses vaimus peetav dialoog jätkub. See tähendab, et kokkulepped ei saavutatud.

Türgi presidendi Tayyp Erdoğani nõunik Ibrahim Kalin ütles pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil, et kuigi milleski kokku ei lepitud, oli siiski positiivseid signaale seoses väidetava Türgile kehtestatud relvaembargoga.

Soome ja Rootsi kehtestasid 2019. aastal Türgile sissetungi tõttu Süüriasse relvaembargo. Kuigi Türgil kummagi riigiga erilist relvakaubandust ei ole. Samal aastal jäeti Türgi välja ka USA hävitajate programmist kuna ostis USA tahte vastaselt Venemaalt raketitõrjesüsteemi S-400.

Ka kehtib Türgi nõudmiste loetelu kurdi organisatsioonide suhtes. Need ei ole terroriohud, mida Türgi võib ignoreerida, vaid terrorirühmitused, kes korraldavad rünnakuid Türgi vastu, märkis Erdoğani nõunik. Türgi nõuab, et Rootsi lõpetaks igasuguse suhtlemise nende organisatsioonidega.

Kui Türgi president väidab, et "teatud riikide parlamentides istuvad terroristid", teab Rootsi opositsioonisaadik Amineh Kakabaveh, kellest ta räägib.
Muidugi temast.

Kurdide õiguste eest võitlejana sundis ta ka Rootsi valitsust suurendama koostööd organisatsiooniga PYD, see on Põhja-Süüria kurdide partei. Türgi peab seda aga Kurdistani Töölispartei (PKK) haruks. Möödunud sügisel keeldus Kakabaveh Magdalena Anderssoni kandidatuuri toetamisest seni, kuni oli saavutanud lubaduse, et Rootsi aktsepteerib Põhja-Süüria kurde. See ei jäänud Ankaras märkamata. Türgi suursaadik Rootsis ütles isegi, et Kakabaveh tuleks anda Türgile välja kui terrorist.

Diplomaadid ja eksperdid arvavad, et Türgi kasutab Rootsit tõenäoliselt hoovana laiemas poliitilises kampaanias, milles Erdoğan soovib kindlustada toetust oma kodumaal ja näidata oma rahvusvahelist mõjukust.

Tüli võib avada ka vanad haavad Türgi ja teiste alliansi liikmete vahel.
Meenutame, et 2009. aastal üritas Erdoğan blokeerida Taani endise peaministri Anders Fogh Rasmusseni nimetamist NATO peasekretäriks ja kümme aastat hiljem vaidlustas Türgi ka plaani viia väed NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse.
Mõlemal juhul nõudis Türgi sama, mida praegugi ehk et NATO riigid toetaksid tema karmi joont kurdi rühmitustele.

Rootsis, nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides, on üsna suur kurdi kogukond, hinnanguliselt umbes 100 000 inimest ning poliitiliselt aktiivsed liikmed korraldavad ka regulaarselt Türgi riigi vastu suunatud kampaaniaid ja proteste. Kurdistani Töölispartei lipud on lehvinud Stockholmis laiematel kurdimeelsetel meeleavaldustel.

Eelseisvad päevad ja nädalad panevad proovile Rootsi ja NATO läbirääkimisoskused. Siiski peetakse ebatõenäoliseks, et nad täidavad Türgi nõudmised. "Rootsi seisab inimõiguste ja demokraatia eest, mitte ainult kurdide eest. Rõhumine, millele paljud oma kodumaal alluvad, on vastuvõetamatu,"
säutsus välisminister Ann Linde Twitteris.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: