Rasmussen, kes oli NATO tegevjuht aastatel 2009–2014, rõhutas, et Ukraina osalise liikmestaatuse plaan ei tähendaks konflikti külmutamist, vaid märgiks hoopis alliansi otsustavust näidata Venemaale, et see ei saa takistada Ukraina ühinemist lääneriikide kaitseliiduga, vahendas Briti väljaanne The Guardian.

Rasmussen on pikka aega töötanud koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõuniku Andri Jermakiga, eriti enne viimast NATO tippkohtumist Vilniuses sel aastal, kus Ukraina ei saanud alliansilt selget liitumiskutset. Rasmussen on teinud Jermakiga tihedalt koostööd aruteludes Ukraina koha üle Euroopa uues julgeolekuarhitektuuris, sealhulgas praktilistes küsimustes Ukraina NATO liikmelisuse ulatuse kohta, märkis The Guardian.

NATO peab järgmisel suvel Washingtonis oma 75. aastapäeva tippkohtumise ja Ukraina tulevase liikmelisuse küsimus on seal kindlasti oluline teema.

Ukraina juhtkond oli kibedasti pettunud, kui NATO oma tänavusel tippkohtumisel Vilniuses USA ja Saksamaa survel tegi avalduse, milles öeldakse, et Ukrainale pakutakse kutset, kui tingimused seda võimaldavad, ning lükkas sisuliselt tagasi Ukraina taotluse määrata talle konkreetne liitumiskuupäev.

Selle asemel tõsteti Ukraina suhted NATO-ga kõrgemale tasemele Ukraina-NATO nõukogu loomisega ja kokkuleppega, et NATO liikmed pakuvad kahepoolselt Ukrainale julgeolekutagatisi.

Rasmussen ütles, et Ukraina NATO liikmeks saamist ei saa järgmisel aastal uuesti edasi lükata. "On aeg astuda järgmine samm ja esitada Ukrainale NATO-ga liitumise kutse. Vajame uut Euroopa julgeolekuarhitektuuri, milles Ukraina on NATO südames," rõhutas Rasmussen.

Ukraina NATO liikmeks saamise pooldajaid on keerulises olukorras, kuna sõjas olevale riigile on peaaegu võimatu liikmestaatust pakkuda, kuna NATO kollektiivkaitse klausli (artikkel 5) kohaselt peavad kõik NATO liikmesriigid asuma rünnak all olevat riiki aktiivselt kaitsma. NATO liikmelisus kogu Ukraina jaoks oleks sisuliselt NATO sõnum Venemaale, et ta hakkab Moskvaga sõdima.

Venemaa valduses oleva territooriumi NATO-st väljajätmisega väheneks Venemaa-NATO konflikti oht, väidab Rasmussen.

Rasmussen eitas, et samm külmutaks konflikti, loovutades Ukraina territooriumi Venemaale: "Artikkel 5 garantiide absoluutne usaldusväärsus heidutaks Venemaad rünnakute korraldamisest Ukraina territooriumil NATO sees ja vabastaks seega Ukraina väed rindejoonele."

"Artikkel 5 usutavaks muutmiseks peab Venemaale olema antud selge sõnum, et NATO territooriumi igale rikkumisele antakse vastus." Tema sõnul sarnaneb ettepanek mõnes mõttes Venemaale lennukeelutsooni kehtestamisega, et tema sõjalennukid ei saaks lennata Ukraina territooriumi kohal ega tulistada rakette Ukraina linnadesse.

Rasmussen ütles ka, et pärast Lääne-Saksamaa (Saksamaa Liitvabariigi) ühinemist alliansiga 1955. aastal eksisteeris sarnane pretsedent ja artikkel 5 hõlmas tema territooriumi, kuid mitte Ida-Saksamaa (Nõukogude Liidu kontrolli all olnud Saksa Demokraatliku Vabariigi, DDR – toim.) territooriumi.

Ta tõi välja kolm peamist põhjust, miks Ukrainale liikmestaatus pakkuda. NATO koosseisus olev Ukraina toimiks kaitseseinana endiselt agressiivse Venemaa vastu. Teiseks ütles ta: "Peame mõistma, et hallid tsoonid on ohutsoonid. Neutraalsust maailma vanas mõistes enam ei eksisteeri. Hallid tsoonid muutuvad Putinile kiusatuseks rünnata. Kolmandaks rõhutas Rasmussen, et Ukraina armee on praegu Euroopas kõige lahingukogenum armee ning see oleks väärtuseks ja eeskujuks teistele Euroopa suurriikidele.

Rasmussen ütles ka, et kokku 25 riiki lisaks G7 riikidele peavad Ukrainaga läbirääkimisi kahepoolsete julgeolekukokkulepete üle osana Kiievi julgeolekukokkuleppeks nimetatud katuslepingust, mis peaks toimima sillana NATO täisliikmeks saamisel. See sisaldab suuremahulisi relvaülekandeid, täiustatud luureandmete jagamist ja toetust Ukraina kaitsetööstusele, et see saaks iseseisvamalt toota relvi ja laskemoona.