Uue võimaliku koroonalaine eel on Eestil olemas plaan, kuidas viirusega võidelda. Põhiline eesmärk on vältida distantsõpet ning ühiskonna sulgemist. See on võimalik, kuni haigestumine püsib keskmisel tasemel.

"Kui me näeme, et olukord läheb halvaks, kui me jõuame punasele, oranžile tasemele, kui me näeme, et seitsme päeva keskmine hospidaliseerimine tõuseb 30 patsiendini, siis see on see koht, kus riigil tõenäoliselt tuleb hakata mingeid lisapiiranguid kehtestama," selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Kõige olulisemaks koroonavastaseks vahendiks peetakse endiselt vaktsineerimist ja riiklik eesmärk on aasta lõpuks vaktsineerida 80 protsenti üle 12-aastastest Eesti elanikest. Praegu on vastav näitaja 72 protsenti. Kiige kinnitusel on see igati saavutatav eesmärk. Selle saavutamiseks on kavas eraldi kampaaniad, kuhu kaasatakse uusi kõneisikuid.

Kui uued tüved on leebemad ja vaktsineerituse tase kõrge, siis loobutakse massilisest PCR testimisest. Seda tehakse edaspidi vaid eakatele ja riskirühma kuuluvatele inimestele.

"Kui Covid hakkab meil igatalvine kaaslane olema, siis see ei ole väga jätkusuutlik, et me kõigile teeme kalleid teste igal aastal, iga nohu ja köha korral," ütles perearst Reet Laidoja.

Suurem roll koroonahaigetega tegemisel jääb perearstide õlgadele. Et vähendada perearstikeskuste koormust haiguspuhangu ajal, luuakse patsiendiportaali koroonaküsimustik.

"See küsimustik oleks otsustetugi ka patsiendile, et kui ta jääb haigeks, siis saaks oma sümptomid, oma haiguse iseärasused sinna kirja panna. See küsimustik küsib ta käest ja siis ta saab vastavad soovitused," rääkis Laidoja.

"Teinekord see küsimustik soovitab ka, et võta ruttu perearstikeskusega ühendust, et sinu seisund on piisavalt tõsine," lisas ta.

Kui pikk hakkab haigestumise korral olema isolatsiooniperiood, on perearsti sõnul veel vara öelda, see sõltub viirusetüvest.