Pärast kuut aastat ülikoolis tuleb tulevastel tohtritel valida, millise eriala arstiks järgmise nelja aasta jooksul õppida. Riigi vaates on kõige enam vaja perearste ja psühhiaatreid. Nii suurendatakse perearsti residentuuri kohti 35 kohalt 40-le, psühhiaatrite vastuvõtt kasvab 11 kohalt 20-le.

"Me oleme kaalunud tõstmist ka varem, aga kui on näha eelnevate aastate puhul, et see number ei tule täis, siis ei ole mõtet üleliia palju ühe aastaga seda suurendada," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

"Eelmisel aastal ka peremeditsiinis tuli tõesti see 35 kohta, mis me tellisime, täis, nii et oli mõtet seda numbrit ka suurendada," lisas ta.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on aasta-aastalt huvi perearstiks õppimise vastu kasvanud ja seetõttu nii suurt vastuvõttu taotletigi.

"Meie erialal võib olla selgelt näha ka selline tendents, et umbes pooled on värskelt lõpetajad ja pooled tulevad need, kes on kuskil enne töötanud mõned aastad. Ja üsna palju on neid, kes on näiteks naabervabariigis Soomes töötanud tervisekeskustes ja siis naasevad Eestisse tagasi ja astuvad perearsti residentuuri," selgitas Kalda.

"Mul on väga hea meel, et residentuuri kohtade arvu on üldiselt suurendatud ja on pööratud tähelepanu nendele erialadele, kus puudus on väga suur, sealhulgas psühhiaatria. See on tõesti väga terav teema," ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso.

Neljandik selle eriala kohtadest on eraldatud lastepsühhiaatrite koolitamiseks, kellest on terav nappus. Tartu Ülikooli senine kogemus näitab, et mitte igal aastal ei ole õnnestunud leida piisaval hulga psühhiaatriks ja perearstiks õppijaid. Võib-olla tuleb ka tänavu korraldada järelkonkurss.

"Ülikooli lõpetajatel on üle 40 eriala valida. Valivad huvi järgi, see, mis südamelähedasem on. Sageli eelistatakse ka seda, et kui ei saa sisse, pean aasta vahet ja tulen proovin uuesti, selle asemel,et valida meeldivuselt teine eriala," rääkis Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna dekaan Margus Lember.

Sõltuvalt aastast kas iga neljas või viies arstiteaduskonna lõpetaja ei astu residentuuri, piirdutakse üldarsti tasemega või minnakse näiteks Soome tööle. Paluste sõnul puudub riigil võimalus noori tohtreid kodumaal kinni hoida.

"Ega me mingisuguseid piiravaid meetmeid Euroopa Liidu tingimustes väga kasutada ei saa. Me oleme Euroopa Liidu sees kokku leppinud, et meil on vaba liikumise põhimõtted," sõnas ta.

Tänavu lõpetab arstiõpinguid 146 inimest, residentuurikohti on 186.