Euroopa Kaitsefond rahastab Eestis loodud veesõiduki prototüübi arendamist
Euroopa Kaitsefond rahastab Eestis väljatöötatud veesõiduki projekti järgi prototüübi arendamist ning konkursi kuulutas Euroopa Komisjon välja lõppenud nädalal. Eesti ettevõte Baltic Workboats kavatseb osaleda konkursil, et juhtida loodavat konsortsiumi.
Türgi näitas sel nädalal oma mehitamata veesõiduki lahinglaskmistesti. Aluse nimi on Salvo ja see on relvastatud raketiheitja ning kuulipildujaga. Baltic Workboats esitas Euroopa Kaitsefondile oma nägemuse kuni 50 meetri pikkusest veesõidukist, millest võiks saada Euroopa prototüüp. Luugid aluse küljel on mõeldud mehitamata missioonimoodulite veeskamiseks.
"Põhiline funktsioon on seirefunktsioon. Eesmärk on teha laev, mis suudaks patrullida Läänemere ääres võimalikult hästi. Aga lisaks sellele saame pakkuda miinivastast võitlust ja pealvee- ja allveelaeva tõrjet," selgitas Baltic Workboatsi arendusprojektijuht Gerli Kundla.
Laevastikega kaasas sõitvaid mehitamata meresõidukeid on kasutusel, ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska. Üle ookeani mehitamata aluse seilamist mereseadustik praegu ei võimalda.
"Ja Norras on ka valmis alus tegelikult, millega katsetatakse juba pikemat aega fjordides, et kaubalaevana sõita./.../ Näiteks kogu Taani mereväe miinitõrje toetub droonidele. Drooniks me nimetame 20- kuni 25-meetrist alust, mis võib sõita nii autonoomselt kui mehitatult," selgitas Saska.
On aga töid, mille tegemiseks on ka edaspidi tarvis merel meeskonda. Reostustõrje ja merepäästega mehitamata alus hakkama ei saa. On ka küsimärke mehitamata meresõiduki kasutamisel.
"Aga mis siis, kui seal mingi süsteem läheb katki, mille inimese kohalolekul saaks väga kergesti parandada, aga siis ta on kuskil ulgumerel üksipäini, millele tuleb teise alusega järele minna," ütles Saska.
"Tänase seisuga me teeme sellise laeva, mis ei ole täielikult mehitamata. Sinna on ikkagi mõeldud väike meeskond peale, sealhulgas mehaanik, kes oleks võimeline parandama kiiremad vead. Aga pikemas perspektiivis teeme projekti käigus ka teadusuuringu ja vaatame, mis on variandid, mis toetavad kaugparandamist," rääkis Kundla.
Saska ütles, et loodav laev võiks olla kasutuses nii Eesti, Läti kui ka Leedu mereväes, aga Soome ja Rootsi ning muudki ümberkaudsed riigid hoiavad arengul kindlasti silma peal.
Projekti maksumus on 60 kuni 70 miljonit eurot ja prototüüp võiks olla valmis aastaks 2027.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"