X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti ettevõte juhib poolautomaatse luure- ja seirelaeva prototüübi arendust

Foto: Baltic Workboats/ERR

Eesti ettevõte Baltic Workboats asub juhtima poolautomaatse luure- ja seirelaeva prototüübi arendust. Euroopa Komisjon andis selleks Euroopa kaitsefondi kaudu rahastuse projektile Euroguard.

Keskmise mõõduga poolautonoomne kaugjuhitav merealus luure ja seire võimekusega on koostööna valmiva Euroopa prototüübi nimetus. Selliseid aluseid arendavad paljud riigid, näiteks Türgi on oma prototüüpi juba näidanud. Antud juhul on tegu ühe suurema Euroopa kaitsefondi rahastatava riikideülese arendus- ja innovatsiooniprojektiga.

"Jaanuaris toimus projekti tööstuse poole avaüritus. Ja seal pandi paika esimesed etapid, liikumise jooned ja nüüd võib öelda tõesti, et projekt on läinud käima," ütles kaitseinvesteeringute keskuse projektibüroo juht Ats Janno.

"Tegemist on unikaalse teadus- ja arenguprojektiga, mis omab ka füüsilist väljundit. Tavaliselt Euroopa kaitsefondi projektid jäävad paberile," rääkis Baltic Workboatsi äriarenduse juht Ahto Pärl.

Kavandatavalt 40 meetri pikkuse laeva prototüübi ehitab Baltic Workboats oma Nasva tehases valmis 2027. aasta sügiseks. Katsetused on läbi viidud novembri lõpuks. Mootor töötab nii akudelt kui ka diislikütusega. Laev peab olema kohane kasutamiseks Läänemerel.

"Laev on planeeritud semiautonoomsena. Vähendatud mehitusega. Pluss võimekus kaugelt juhtida kontrolljaama kaudu. Selle kontrolljaama arendajateks ja ehitajateks oleme Baltic Workboatsi poolt ka meie," selgitas Pärl.

Kogu projekt kestab neli aastat. Selles osaleb Eesti eestvedamisel üheksa riiki, neist üks – Hispaania – läbi tööstuse. Lisaks on kaasas Prantsusmaa, Poola, Holland, Belgia, Taani, Norra ja Rootsi. Kui tellija Euroopa Komisjon prototüübi heaks kiidab, on lootus laeva tootma hakata.

"Kuna riigid on siin kliendi poole peal ja huvi formuleerijad, siis nad selgelt näevad võimalust arendada välja toode, mida nad hiljem merevägedele saavad turustada," ütles Janno.

95 miljonit eurot maksvast arendusest 30 miljonit katavad projekti liikmesriigid ja ettevõtted ise.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: