Kiik: NETS-i riigikohtusse jõudmine on väga tervitatav

Tanel Kiik
Tanel Kiik Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Tallinna halduskohtu otsuse, millega seati kahtluse alla nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) vastavus põhiseadusega, jõudmine riigikohtusse annab kõigile vajaliku õigusselguse ja on seega väga tervitatav, ütles ERR-ile tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Tallinna halduskohus leidis 56 isiku koroonapiirangute vastaseid kaebusi rahuldades, et osa NETS-i punkte on põhiseadusega vastuolus ning kohtuasi edastati riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve tegemiseks.

Näiteks leidis kohus, et koroonatõendi nõudmine riivab osa inimeste põhiõigustest ning et see pole üleüldse sobiv meede ei nakatumise vältimiseks, leviku vältimiseks ega ka haiglakoormuse vältimiseks.

Kiige sõnul saabki riigikohtu lahendiga olukorra palju selgemaks, sest erinevaid kohtuasju ja otsuseid koroonapiirangute vastu on olnud palju.

"Kindlasti sotsiaalministeeriumi ja valitsuse jaoks on see vaidlus väga tervitatav ja me saame vajaliku hinnangu riigikohtult, kas NETS-i konkreetsed paragrahvid ja nendest tulenevalt rakendatud Covid-tõend on põhiseadusega kooskõlas, sest see on see teadmine ja tegevusmuster, millest me oleme lähtunud. Nii et see info ja riigikohtu hinnang on väga vajalik ka meile tulevasteks laineteks valmistumisel ja mistahes tulevasele pandeemiale reageerimisel," lausus Kiik.

Kiik märkis, et tegu on esimese kohtulahendiga, kus valitsuse kehtestatud piirangute vastu kaebajad on saanud võidu.

"Selles valguses on riigikohtu hinnang kõige suurema kaaluga. See loob loodetavasti ka õigusrahu. Sotsiaalministeeriumi on väga raske, ja valitsusel samuti, tegutseda ja toimetada olukorras, kus samas kohtuastmes erinevad kohtunikud erinevates vaidlustes annavad erinevaid tulemusi – see ei ole meile planeerimise vaates kuigi jätkusuutlik olukord ega ka elanikkonna või ettevõtjate vaates," lausus ta.

Kiik: me ei saa NETS-iga minna kumbagi äärmusse

NETS-i muudatuste eelnõu on riigikogus samal ajal läbinud esimese lugemise, kuid menetlus on EKRE obstruktsiooni tagajärjel põhimõtteliselt pausil ja see annab samuti aega kohtutelt ja õiguskantslerilt saadud tagasiside vajadusel eelnõusse sisse viia, ütles Kiik.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles ERR-ile, et kogu seadus tuleks uueks kirjutada ning muudatusettepanekud pole piisavad, et põhiseadusele vastavus ja vajalik õigusselgus tagada. Madise sõnul tähendaks eelnõu praegusel kujul seaduseks saamine seda, et ta pöördub riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve tegemiseks.

Kiige sõnul on eelnõu väljatöötamisel tehtud koostööd ka õiguskantsleriga ning arvesse võetakse ka õiguskantslerilt viimati, peale esimest lugemist saadud ettepanekud.

"Meie huvi on õigusselgus kriiside vaates, etteennustavatus, aga ka valitsuse võimekus vajadusel pandeemiate korral inimeste elude ja tervise kaitseks reageerida. Me ei saa minna ühte äärmusesse, kuhu sooviks liikuda koroonapiirangute vastased inimesed, aga meie huvi ei ole ka kehtestada liiga rangeid või õiguslikus vaates küsitavaid piiranguid, vaid saavutada selgus, milliseid otsuseid saab teha valitsus, millised otsused on parlamendi tase, millal saab reageerida terviseamet, leppida need parlamentaarses menetluses kokku, et edaspidistes pandeemiates mistahes valitsusel oleks lihtsam reageerida," lausus Kiik.

Madise hinnangule, et piiranguid ei tohiks ühiskond lihtsate lahendustena nõuda ja valitsus kergekäeliselt kehtestada, vastas Kiik, et Eesti valitsus on muu maailmaga võrreldes kehtestanud leebeid piiranguid. "Võib öelda, et valitsus on hoidnud mõistliku tasakaalu joont. Ma arvan, et see tasakaal on Eestis olnud päris hea," lausus ta.

Piirangute kehtestamisel mõõdikutele toetumise kohta, mida Madise samuti kritiseeris, lausus Kiik, et valitsusel on vaja teatud reageerimisvõimalust, mille jaoks näiteks haiglaravi vajavate patsientide arv ka selge märgi annab.

"Konkreetne mõõdik oli, et kui seitsme päeva keskmine saab olema üle 30 hospitaliseeritava patsiendi päevas, siis see näitab meile, et Covid põhjustab märkimisväärset koormust haiglatele ja siis võib tekkida vajadus mingeid reegleid taas rakendada, aga loodame, et seda olukorda ei teki. Nii et teatud reageerimisvõimekuse ja -võimaluse peab riik siiski endale jätma, aga valulävi on läinud iga lainega kõrgemaks. Nüüd, kui meil on olemas vaktsiinid ja järjest tulemas ka ravimid, on reageerimise lävend olulisemalt kõrgemal ja loodetavasti me selleni kunagi ei jõua," ütles Kiik.

Halduskohtu otsust on valitsusel võimalik 30 päeva jooksul edasi kaevata siis, kui riigikohus kuulutab välja oma otsuse.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: