Tallinna halduskohus rahuldas otsusega 56 isiku kaebused mullu 23. augustil kehtestatud valitsuse korralduse nr 305 ja samuti mullu 25. mail kehtestatud korralduse 212 osas, kirjutab Delfi.

Ühtekokku 56 kaebajat, keda esindasid vandeadvokaat Kalev Aavik ja vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff, vaidlesid Tallinna halduskohtus valitsuse mullu kehtestatud piirangute ja piirangutest päästvate nõuete vastu. Kõik tõid detailideni välja põhjuseid, miks piirangud nende elu raskemaks ja põhjendamatult kulukaks teevad.

Kohus tuvastas valitsuse korralduse nr 305 õigusvastasuse osas, milles nõuti korralduses nimetatud tegevustes osalemiseks sätestatud nõuete täitmist. Nendeks tegevusteks on sportimine, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades ja ujulates viibimine, avalikel koosolekutel ja üritustel, teatrietendustel, kontsertidel ja kinoseanssidel ning toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimine. Nõueteks olid erinevad tingimused, mis nende tegevuste piirangutest vabastasid, näiteks koroonatestimine või vaktsineerimistõend.

Asja lahendanud halduskohtu kohtunik Andreas Paukštys leidis, et piirangute kehtestamise põhjendused ei ole piisavad ning kaalutlused, millest lähtuti, ei ole üheselt jälgitavad. Kohtu hinnangul saanuks meetmeid rakendada mõistlikult ja koosmõjus ning vabatahtlikkusel põhinev vaktsineerimine saanuks olla mitme meetme hulgas üks võimalikest. 

Kohus tunnistas ka mitmed nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) punktid, mis puudutasid piirangute kehtestamist lähtudes haiguse läbipõdemisest ja vaktsineeritusest, põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kohus jättis kõik menetluskulud vabariigi valitsuse kanda ja mõistis valitsuselt välja 56 kaebaja kasuks menetluskulud 80 890 eurot. Üksikud summad jäid 1014 ja 3853 euro vahele.

Kohtuasi edastatakse riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve tegemiseks.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.

Kohus: õigusriigis ei tohi kedagi sundida solidaarsusele

Halduskohus märkis oma otsuses, et viide solidaarsuskohustusele pole põhjendatud, sest sellisel kohustusel puudub nii õiguslik kui ka moraalne alus.

"Õigusriigis ei tohi mitte kedagi sundida solidaarsusele. Teiseks, Eesti riik pole rajatud mitte solidaarsusele, vaid vabadusele, õiglusele ja õigusele, seejuures on vabadus meie põhiseaduse – mis on kujundatud liberalistliku vaate järgi –preambulas asetatud teistest aluspõhimõtetest eespoole "ülimaks väärtuseks". Klassikalise liberalistliku vaate järgi on vabadus sunni puudumine," märgitakse otsuses.

Kohus märkis, et inimesele inimeseks olemise tõttu omane väärikus väljendub eelkõige selles, et iga inimene määrab ennast ise ja ka kannab vastutust oma ise määratud tegutsemise eest.

"Seega näeb inimväärikuse põhimõte ette inimese riigipoolset kohtlemist "ise vastutava isiksusena". Riigipoolne meditsiiniline patroneerimine (inimese survestamine vaktsineerimisele tema enda kaitseks) pole seega kooskõlas inimväärikuse ja õigusriigi põhimõtetega nagu ka mitte väidetavale solidaarsuskohustusele tuginev vaktsineerimissurve (inimese survestamine vaktsineerimisele teiste isikute kaitseks). Õigusriik kaitseb inimväärikust ning igaühe vabadust ja vastutust, eriti oma tervise eest. Õigusriigis kehtib
vaktsineerimisvabaduse põhimõte," kirjutas kohus otsuses.

Tallinna halduskohtu otsus täismahus: