Birgit on veetnud suurema osa oma haiglaseinte vahel ja oma koju Saaremaal vanemate vendade juurde jõuab ta haruharva. Tema ameerika mägedele sarnanev haiguslugu sai alguse möödunud aasta lõpus. "Meil algas sellega, et vanem poeg jäi koroonasse ja me mõtlesime, et võiks seepeale kõik läbi põdeda," ütles ema ja lisas, et Birgit oli eelviimane viieliikmelisest perekonnast, kes haigeks jäi. "Kõik oli hästi, tähistasime veel tema 7-kuust sünnipäeva, aga peale seda hakkasime märkama, et vasak silm on naljakalt kinni ja paistes."

Kuigi esialgu arvasid vanemad, et paistetus on seotud nohuga, siis olukord ei läinud paremaks ning nad võtsid ühendust perearstiga. Sealt suunati neid igaks juhuks EMO-sse. Seal uuriti Birgitit mitu korda ning esialgsest nohust liikus asi järjest kaugemale. Pärast keerukaid protseduure ja pikka ootust hakkas selguma tõde, mis ei olnud ilus. "Kolmveerandit juttu ma ei mäletagi, alates sellest hetkest, kui ta ütles, et meil ei ole häid uudiseid ning MRT näitab, et Birgit on üleni kasvajaid täis."

"Algne diagnoos piltide järgi oli niimoodi, et kahtlustati kahte kasvajat, mõlemad olid neerudega seotud, ühega on niimoodi, et me teeme kõik olenevalt, et teil oleks mugav, aga teie otsustada on see, millal me aparaadid välja lülitame, sest aparaatidega saame teda elus hoida, aga kas sellel on mõtet," meenutas ema ja lisas, et teine diagnoos oli see, et ei tohi halvemaks minna. "Selle teadmisega mõtlesin ma esimesel õhtul, kuhu ma oma lapse matan, mis matuseid ma tahan teha, kõik käis peast läbi ja ka see, kas ma olen üldse valmis neid torusid sealt ära võtma."