Seeder: ei julge väita, et Keskerakonna ja EKRE-ga on meil suurem ühisosa

Isamaa eestseisuse koosolek, kus erakonnast heideti välja neli parempoolset.
Isamaa eestseisuse koosolek, kus erakonnast heideti välja neli parempoolset. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile antud intervjuus, et ta ei ei julge öelda, et Isamaal on Keskerakonna ja EKRE-ga suurem ühisosa. Selles pani teda kahtlema eriti alushariduse seaduse tagasilükkamine nende erakondade poolt.

Kuidas te vaatate Isamaa esimehena seda kassi-hiire mängu, mida Keskerakonna juht ja Reformierakonna juht omavahel peavad? Kumbki ei taha võtta vastutust koalitsiooni võimalikku lagunemise eest?

Eks ma ikka murega vaatan, sellepärast et Eestis oleks praegu vajalik tegus ja toimiv valitsus, kus on ühtne meeskond. Aga seda ei ole olnud ja ei ole olnud ju algusest peale. Ma olen ikka seda korranud. Võib-olla ka ajakirjanikud minu väiteid algselt võtsid väga kergekäeliselt, aga see oli möödunud aastal näha mitmete vaidluste puhul, kus teineteise algatusi tasalülitati ja tuldi välja ka ettepanekutega läbi meedia, mis ei olnud omavahel läbi räägitud. See käekiri ja see kultuur on olnud algusest peale. Ja see on olnud süvenev. Ja loomulikult on see väga suur probleem Eesti riigi jaoks.

Lõppude lõpuks saab selle lahendada keegi valitsuskoalitsioonist, mitte väljastpoolt. Ega opositsioonisaadikud ei saa tagasi astuda. Ikka saavad koalitsioonisaadikud. Peaminister saab tegutseda, teine koalitsiooni osapool, Keskerakond saab omad otsused langetada, kas nad on koalitsioonis või mitte. Täna on skisofreeniline olukord Eesti poliitikas, kus mõlemad osapooled teatavad, et koalitsiooni justkui ei ole, aga samas jätkub ka koostöö teatud küsimustes ja ma ütleks, et lausa ideoloogiline ühisosa.

Üks asi on usaldushääletused, mis esmaspäeval toimusid, seal koalitsioon oli täielikult ühtne ja vahetult enne seda hääletati eelnõud, mille osas kokkulepet ei olnud, kus koalitsioonierakonnad hääletasid erinevalt noh. Nüüd sellel nädalal on näiteks päevakorras ka transiidi keelamine läbi Eesti Venemaale. Seal olid jälle koalitsioonierakonnad ühtsed. Ega ma päris aru ei ole saanud, kas nad ka tegelikult soovivad üldse mingisuguseid alternatiivseid lahendusi.

Teile on nii Jüri Ratas kui ka Kaja Kallas kindlasti juba helistanud ja uurinud, milline on Isamaa seisukoht võimaliku koalitsiooni osas?

Jah, mina olen siin viimase paari päeva jooksul kõikide erakonna esimeestega ja juhtivate poliitikutega rääkinud. Põhiline teema on olnud küll eelnõud, mis puudutab siis perehüvitiste seadust, mis puudutab ka alusharidust. Me oleme nendel teemadel rääkinud ja mina olen Isamaa seisukohti valgustanud.

Aga on küsitud ka, mida ma sellest olukorrast arvan. Arvan seda, mida ma teile ütlesin. Mul rohkem ei olegi praegu selle olukorra hinnanguks midagi öelda. Meie oleme valmis ka võtma vastutust. Täna need kontaktid, mis on olnud, on olnud väga üldised, aga mingisuguseid konkreetseid läbirääkimisi, mida võiks pidada koalitsiooniläbirääkimisteks, ei ole ei ühes ega teises suunas.

Ideoloogiliselt oleks ju teie jaoks siiski loomulikum, kui te olete EKRE ja Keskerakonnaga koalitsiooni moodustamas kui te peaksite moodustama koalitsiooni liberaalsemate erakondade Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega?

No nüüd me hakkame spekuleerima. Mina nii ei julge väita. Eks see ideoloogiline erisus või ühtsus tuleb välja ikka läbirääkimiste käigus. Senise tegevuse põhjal ma küll seda ei julge väita. Kui ma mõtlen alushariduse seadust, mida EKRE ja Keskerakond koos maha hääletasid ja mis on küll väga tagasihoidlik samm, aga siiski samm õiges suunas eestikeelsele haridusele üleminekul, siis Isamaa jaoks on see väga põhimõtteline küsimus. Ja kui EKRE ja Keskerakond seda ei toeta, siis ei saa rääkida siin ideoloogilisest lähedusest.

Ja sama on ka siin Ukraina-Vene sündmuste puhul, kui me mõtleme Keskerakonna väljaütlemisi ja tegevusi. Nii et on nii ja on naa, me kõik oleme erinevad. Ja ühisosa tuleb leida. Täna sellest ühisosast räägitakse väga vähe, räägitakse, kes kellega käib. Aga ma ütlen ausalt, et Isamaa jaoks ei ole nii oluline, kes kellega käib, vaid see, millist poliitikat tehakse.

Praegu oleme meie panustanud nende eelnõude vastuvõtmisele, mis meie arvates on olulised ja parlament siiski on teovõimeline. Ja igas demokraatlikus riigis peab ka valitsus aktsepteerima parlamendi otsuseid, seisukohti. See on rahvaesindus, kes langetab otsused ja on ka tööandja valitsusele, mitte vastupidi. Selles kontekstis on muidugi praegune peaminister käitunud küll väga ultimatiivselt ja minu arvates mitte kõige õigemini.

Erakorralised valimised on ka kõne all olnud. Kas te tajute, et rahvasaadikud ka selle peale mõtlevad või see pigem on lihtsalt jututeema?

Sellega on spekuleeritud, aga Eestis puudub selline kogemus varasemast poliitilisest ajaloost, et oleks erakorralised valimised peale iseseisvuse taastamist üldse tõsiselt kõne alla tulnud. Võib-olla kõige keerulisem oli see olukord Mart Siimanni valitsuse ajal, kui oli ka vähemusvalitsus ja peaminister ise soovis, et teeme erakorralised valimised, aga parlament selle peale ei läinud. Ma arvan, et ka praegu on see rohkem teoreetiline kui tegelik võimalus.

On ju täiesti selge, et see sügis ja eriti eesolev talv saavad olema inimestele väga rasked, sest hinnad kerkivad kõikides sektorites kiiresti, eriti energiasektoris. Kui uus valitsusliit moodustatakse, siis ilma Isamaata on seda päris keeruline teha. Kui ta peaksite võimalikku uude valitsusliitu minema, siis mis on need asjad, mida te kindlasti nõuate? Kas näiteks nõuaksite kütuseaktsiisi kohest langetamist?

Meil ei ole paigas mingeid kindlaid punaseid jooni, aga eks me lähtume ikka oma põhimõtetest ja parimast arusaamisest, mis Eestile kasulik on. Ja kõiki jooksvaid probleeme täna ette öelda ei ole võimalik, nii et selles mõttes iga koalitsioon peab langetama ka jooksvalt otsuseid, mida võib-olla varem koalitsioonilepingus kokku lepitud ei ole. Ja see eeldabki sellist head koostööd ja seda, et laeval on ka kapten, kes loob seda koostöövaimu, mida tänases valitsuses, ei ole. Nüüd küsimusele vastates seesama perehüvitiste seadus on meie jaoks kindlasti oluline vastu võtta ükskõik millises koalitsioonis. Sellega peaksime kindlasti edasi liikuma.

Teine on needsamad kõrged kütusehinnad, mis praeguse inflatsiooni tasemel on kõigile probleemiks. Me oleme vastavad eelnõud ka esitanud. Siiamaani on Reformierakond olnud sellele jäigalt vastu. Aga kindlasti see on teine teema.

Kolmas teema on jooksvad hüvitised, mida tuleb rakendada ja mida on võimalik rakendada mõistlikumalt, kui seda tehti eelmisel talvel ja jäädi ka veel hiljaks sealjuures. Ja eesti keelele üleminek loomulikult. Võib öelda alati, et jooksvad teemad on tähtsamad kui need pikaajalised teemad, aga siis me nende pikaajaliste teemadeni ei pruugigi jõuda. Eestikeelsele haridusele üleminek on väga hea näide. Kogu aeg on midagi muud tähtsamat ja see lükatakse kõrvale.

Nii et neid asju on kindlasti palju ja ei ole nii, et nad on mugavamad näiteks Keskerakonnale ja EKRE-le ja ei ole nii mugavad sotsidele ja Reformierakonnale või vastupidi. Eks siin on ühisosa mõlemaga ja on ka väga suuri erimeelsusi mõlemaga. Aga kui on tahe, siis suudetakse kokku leppida.

Oskate te ennustada, millal me näeme, mis edasi juhtuma hakkab? Kui kaua saab praegune olukord veel kesta?

Teoreetiliselt saab see olukord ju kesta ka kuni järgmiste valimisteni. Mina küll seda ei välista. Ma veel kord tuletan meelde ka Mart Siimanni vähemusvalitsust, see oli ikka päris pikk periood ja kuidas eelarvet kokku pandi ja valitsusjuht käis kõikides erakondades saamaks heakskiitu näiteks järgmise aasta eelarvele jne.

Peab olema paindlik, eriti olukorras, kus on vähemusvalitsus või poliitiliselt keeruline. Siis peab olema oskust ja küpsust valitsusjuhil neid tingimusi õigesti hinnata ja käituda. Aga ma ei hakka siin küll midagi prognoosima ja spekuleerima, et millal ja kuidas. Praegune olukord on niivõrd segane ja mina pole aru saanud, kas praegune valitsus ka tegelikult näeb mingit alternatiivi või nad jätkavad nii, nagu nad seni on jätkanud.

Kaja Kallasel on teie arvates olemas see piisav paindlikkus? Kujutate te teda ette läbi rääkimas nii teie fraktsioonis, EKRE fraktsioonis, sotside fraktsioonis ja kõikide ettepanekute arvestamisel olema paindlik?

Seni võib öelda, et need avaldused, mis on tehtud, seda küpset paindlikkust küll ei näita, aga seda ma usun küll, et selline suhtlemine ja läbirääkimine, ühisosa leidmine erinevates fraktsioonides, on võimalik ja selleks on küll peaminister valmis. Me oleme ka varem kohtunud, nii fraktsioonis kui ka kitsamas ringis. See on kindlasti võimalik. Ja selleks ma arvan, et on Eesti poliitikud küll valmis.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: