USA poliitikud arutavad taas massitulistamiste ärahoidmise võimalusi

Foto: ERR

Ameerika Ühendriikides on taas sisepoliitiliselt teravaks teemaks tõusnud massitulistamiste ärahoidmine. Viimases rünnakus ühes Texase koolis hukkus 21 inimest.

Möödunud nädalal lahkusid mitme USA osariigi õpilased tundidest, et sundida poliitikuid relvaseaduseid karmistama.

"Me peame midagi tegema. Ma tunnen, et peame tundidest välja jalutama, sest me lihtsalt passime. Ma tunnen, et on oluline elusid mälestada ja karmimate relvaseaduste eest võidelda," ütles Marylandi osariigi õpilane Melani Wilson.

"Kui lahkume tundidest, siis see on justkui meie karje, sest meie südametes on nii palju jõudu ja südikust, aga tundub, et karjume tühjusesse, sest seda riiki juhtivad inimesed justkui ei hooli meist," rääkis Sami Said, samuti Marylandi osariigi õpilane.

Samas ei nõustu kõik ameeriklased, et kui ligipääs relvadele oleks keerulisem, siis väheneks ka massitulistamised. Iowa tulirelvade koalitsiooni presidendi Dave Funki sõnul rünnatakse tavaliselt kohti, kus inimesed on kõige kaitsetumad.

"Ainukene loogiline lahendus on koolide tugevamaks muutmine ja nende heade inimeste relvastamine, kes seal töötavad ja on valmis õppuse läbima," ütles Funk.

"Mulle tundub, et on kaks laia kategooriat, mis sellele probleemile joone alla tõmbavad: vaime tervis ja koolide turvalisus. Loodetavasti leiame võimaluse koostööks, et lahendada see kohutav probleem viisil, mis on kooskõlas ka meie põhiseaduse ja väärtustega," ütles USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell.

Senati vabariiklaste ja demokraatide esindajad peavad läbirääkimisi, et vastu võtta eelnõu, mis rahuldaks mõlemat poolt. Möödunud nädalal ärgitas president Joe Biden kõnelusi tagant ja kutsus üles keelama ründerelvi ja suure mahutavusega salvesid.

"AR-15 loodi sõjarelvaks. Mu venda õpetati seda kasutama Vietnami sõjas ja siis see asendati. Nüüd müüakse seda spordipoodides. See ei ole loogiline," rääkis Texase osariigi endine õpetaja Norma Laird.

Maine'i osariigi õpilane Stella Crawford märkis, et massitulistamised on kolmekordistunud alates 2004. aastast, kui föderaalne ründerelvade keeld aegus. "See seadus oli jõus ja võib seda ka uuesti olla," rõhutas Crawford.

Demokraatide peamine läbirääkija Chris Murphy on rõhutanud, et ründerelvade keelamine kogu riigis on äärmiselt ebatõenäoline, kuid vabariiklased võivad nõustuda nn. Florida mudeliga. 2018. aastal Parklandi koolitulistamise järel vastu võetud seadusega tõsteti teatud relvaostude vanusepiiri ja kehtestati kolmepäevane ooteaeg. Samuti loodi programm, mis lubab õppuse läbinud õpetajatel kanda relvi, ja investeeriti 400 miljonit dollarit, et tagada kooliturvalisus ja õpilaste vaimne heaolu.

"Meie eesmärk on jõuda eelnõuni, mis päästaks elusid. Selles ei oleks kõike, mida mina ja Richard Blumenthal toetame, aga see murraks 30 aastase seisaku, mille jooksul ei ole kongress teinud midagi märkimisväärset massitulistamiste peatamiseks," ütles Murphy. USA demokraadist senaator Richard Blumenthal lisas, et tema tähelepanu on olnud nn hädaohusignaali seadusel, mis on vastu võetud 19 osariigis ja võimaldab relvi ära võtta inimestelt, kes on ohtlikud endale ja teistele.

Lisaks arutavad senaatorid taustauuringute karmistamist. Vabariiklase Pat Toomey sõnul ei pruugi muudatused olla laiaulatuslikud, kuid senise süsteemi parandamine on võimalik.

"Oleme üritanud kehtestada, et tulirelvade jaemüügi korral tuleks nõuda taustauuringut. Selle alla läheks müügid relvamessidel ja internetis´, " ütles Toomey.

Samal ajal, kui poliitikud vaidlevad eelnõu üksikasjade üle, üritavad koolid leida viise, kuidas õpilaste ja õpetajate turvatunnet tõsta. New Jersey osariigi Little Fallsi piirkonna haridusspetsialisti Tracey Marinelli sõnul on nad astunud mitu sammu koolitulistamiste ennetamiseks. Näiteks patrullivad koolides kohalikud politseinikud, kellel on pidev ligipääs ka turvakaameratele.

"Iga piirkond ja haridusspetsialist peaks oma kooli ette valmistama nii, nagu seal õpiksid nende enda lapsed või lapselapsed. Mõned päevad on raskemad kui teised, aga olen meie ennetuses kindel. Ma kardan nende inimeste pärast, kes siin koolis ei käi," sõnas Marinelli.

Little Fallsi õpetaja Monica Heaney sõnul pole selliste ennetavate sammude astumine suur ja poliitiline. "Ma ei saa eriti aru, miks me ei võiks siit alustada," sõnas ta.

Little Fallsi piirkonna koolidesse pääseb sisse vaid ühest uksest, kus politseinikud kontrollivad õpilaspileteid ja töötõendeid.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: Välisilm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: