Demokraatidega ühines eelnõu poolt hääletama 15 vabariiklast, mis tähendas, et eelnõu kiideti heaks 65 poolt- ja 33 vastuhäälega, vahendas BBC.

Hääletamine toimus pärast massitulistamisi maikuus Buffalos kaupluses, kus sai surma kümme inimest, ning Uvalde algkoolis, kus sai surma 19 last ja kaks õpetajat.

Edasi peab eelnõu heaks kiitma esindajatekoda enne, kui president Joe Biden selle seaduseks saab allkirjastada. See võib juhtuda lähipäevil.

Senaatorid leppisid sel nädalal kokku kitsas reformide komplektis, mida peetakse siiski esimesteks suuremateks tulirelvade kontrollimeetmeteks aastakümnete jooksul. Piiratud ettepanekud ei lähe nii kaugele kui Bideni nõutud reformid, näiteks automaatrelvade (mida kasutati nii Texase kui ka New Yorgi tulistamistes) täielik keeld.

Vastav töörühm on eelnõu sõnastuse kallal töötanud nädalaid. Sellega lepiti kokku raamistikus, mis hõlmab alla 21-aastaste relvaostjate täiendavat taustakontrolli, 15 miljardit dollarit vaimse tervise rahastamiseks ja koolide ohutuste suurendamiseks.

Plaan nõuab osariikidelt ka tulirelvade eemaldamist ohtlikuks peetavate inimeste valdusest. Eelnõu keelaks tulirelvade ostmise inimestel, kes on süüdi mõistetud koduvägivallas ja on ohvriga abielus, koos elanud või neil on ohvriga laps.

Vabariiklasest senaator John Cornyn, kes oli üks eelnõu läbirääkimiste juhtidest, ütles senatile, et eelnõu muudab ameeriklaste elu turvalisemaks.

"Ma ei usu mitte midagi tegemisse selles valguses, mida me nägime Uvaldes ja mida me oleme näinud liiga paljudes kogukondades," sõnas Cornyn. "Mitte midagi tegemine tähendaks meie kui Ameerika inimeste esindajate vastutusest lahtiütlemist siin, USA senatis," lisas ta.

Senati hääletusega samal päeval otsustas USA ülemkohus tühistada New Yorgi seaduse, mis piirab relvakandmisõigust. Otsus tähendab, et rohkematel inimestel on õigus seaduslikult relva kanda.

Kohus leidis, et New Yorgi seadus, mis nõuab elanikelt õigustatud või mõjuva põhjuse tõendamist avalikus kohas varjatult tulirelvade kandmiseks, rikub USA põhiseadust.

Viimane suur föderaalne relvastuskontrolli seadus võeti vastu 1994. aastal, millega keelati tsiviilkäibes ründerelvade ja suure mahutavusega padrunisalvede tootmine. Seadus aegus kümme aastat hiljem ja pärast seda pole tõsiseid jõupingutusi selles vallas tehtud.