Seekord sellest, kuidas ajakirjandus ilma parandab. Täpsemalt öeldes, kuidas meedia kutsub esile suisa ülemaalise liikumise, mil nimeks "sauna-aasta". Niisiis: 987 päeva tagasi, 2019. aasta 25. septembril kõlas Vikerraadios mu päevakommentaar. Rääkisin murest vanade saunakommete kadumise ja noorte saunaharimatuse pärast. Õhutasin me eriomast saunakultuuri väärtustama.

Siis tegingi sellise ettepaneku: "2021 võiks olla näiteks sauna-aasta, mil vaadata tagasi me rikka saunakultuuri pääle. Aga kindlasti ka edasi me homsete ihu- ja hingeharimise võimaluste poole. Teeme sauna-aasta ära, enneolematuna ja pärasttulematuna! Teeme sauna-aasta ära, selles oleks oma roll ja võimalus aina suureneval spaade armaadal, nii lihtsa linnasauna lummusel kui ka kenakesel külasauna kogemusel. Kodustest ihu- ja hingeharimise mekadest rääkimata."

Nõnda läks idee ülemaalisest sauna-aastast liikvele. Nii ägeda hooga, et hakkasin saama kirju ja telefonikõnesid ja lihtsalt nööbist kinni võtmisi teemal: "Kas sauna-aasta ikka tuleb?" Õhin ja teha tahtmise tuhin olid suured. Sauna-aasta asemel tulid meile aga hoopis koroona-aastad.

Idee ent ei vaibunud. Nii hüüdsidki tänavu mai alul Lammasmäel koos olnud Eesti Maaturismi ühingu edendajad koos Maalehega justkui ühest suust: "Teeme ära sauna-aasta 2023!"

Juba nüüd, muuseas, on me saunailma vaadates näha hulka ägedaid ettevõtmisi, mille arv aina suureneb. See kinnitab, et kurjas ja haiguserikkas ilmas on saunast saadav vaimne ja füüsiline tervis tõesti tähtsad. See kinnitab, et saunanduse edendajaid, teha tahtjad jätkub üle maa.

Hiljaaegu teenis näiteks vägeva aplausi Kagu-Eesti tantsupidu "Sanna kitmine". Saunateemalises tantsuetenduses astus üles 2169 tantsijat. Tantsiti nii vihtade kui ka käterätikute ja pesukaussidega. Ka saunakütmise puuhalgudega löödi tantsu. Publik oli säärase saunaarengu peale pöördes.

Juba on kõlanud ka üleskutse tähistada tänavu 11. juunil koos soomlastega üleilmset saunapäeva ülemaalise saunatamise ja lippude heiskamisega. Peagi saavad Võru- ja Põlvamaa turismiettevõtjad kokku Hämsa talus, et rääkida sauna-aastast 2023, pidada plaane. Eesti Maaturismi ühingu rahval on juuli alguses kavas aga tubli vihakoolitus naiselt, kes teab saunadest peaaegu kõike, nimelt Eda Veerojalt. Maalehe jaanipäevakalendri kokku panijana näen, et mõnigi jaanituli tuleb vihtade valmistamise töötoaga või isegi kauneima viha võistlusega.

Eelloetletu annab lootust eriti ägedatele sündmustele päris sauna-aasta saabudes. Tegijate ringis on selgeks räägitud, et sauna-aastat 2023 ei tee saunasõprade eest ära keegi teine. Sauna-aasta olgu seega õhinapõhine ja vihalehine, kandes juhtmõtet "Vihaga, kuid vihata!" Nii arutatakse.

Aga mis siis ikkagi aastal 2023 juhtuma hakkab? See, mida saunasõbrad vabast tahtest teevad. Toon mõtteid, mis saunasõprade peades ja arvutites liiguvad. Seega: ülemaalised avatud saunade päevad. Saunalaulupidu, saunaluulepidu. Vihaviskevõistlused, seebitegemise kursused. Sauna-aasta münt ja mark. Kuulsate saunaliste pinkide avamine. Saunavõiete ja ihukoorijate testimine.

Aga ka saunaraamatute näitus. Saunatunnid kooliprogrammis. Saunamess ja saunakongress. Saunanaljade ja saunajuttude vestmine, saunamälestuste kogumine. Saunajoogid, -söögid. Saunafilmifestival. Saunaäpid nutitelefonide jaoks. Ülemaaline saunade loendus. Aasta sauna ja aasta saunalise valimine. Sauna taieste näitused. Autosaunade paraad. "Teeme ära!" kampaania saunade korrastamiseks. Lisaks suurejooneline mõte saunafestivalist Tallinna Raekoja platsil koos hulga saunade püstitamisega.

Ja loomulikult kõige tippu üks suur ja tähtis ja avalik sauna-aasta kalender, kuhu iga saunasõber oma saunasündmuse lisada saab. Kust kõige toimuva kohta teavet saab.

Vaat selline on hoogu koguv saunatorm, mille põhjustas vaid üks pisikene kommentaar Vikerraadios. Vaja oli vaid küsida: "Sauna-aasta, kas teeme ära?" Ja asjad läksid liikvele. Ütle siis veel, et ajakirjandus on kasutu.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.