SAS-i tulevik sõltub ametiühingute soostumisest kokkuhoiuga
Finantsraskustesse sattunud lennufrima SAS on Põhjamaadele sedavõrd oluline, et pankrot tõenäoline ei ole. Siiski sõltub ettevõtte tulevik sellest, kas ametiühingutelt saadakse nõusolek kokkuhoiuks.
SAS-i teise kvartali kahjum oli pea 150 miljonit eurot. Pika taustaga murede lahendamiseks loodab ettevõte teha ümberkorraldusi, kuid nende eduks on vaja kaasata üle 900 miljoni euro investeeringuid.
Lennundusekspert Sven Kukemelk selgitas ERR-ile, et praeguste raskuste alge peitub selles, et Põhjamaade turul pakuvad tugevat konkurentsi odavlennufirmad, SAS-i kulud on aga nõudlike ametiühingute tõttu kõrged.
Murele lisab raskust SAS-i nüüdseks 20 aastat vana otsus keskenduda lühimaaliinidele.
"Alles nüüd nad on hakanud kasvatama oma pikamaalendude osakaalu, et liikuda samasse kohta, kus on praegu Lufthansa, Air France-KLM ja teised suured," ütles Kukemelk.
Tallinn Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe märkis, et suuruselt jääb SAS neile firmadele siiski alla.
"Kui me vaatame suuri lennufirmagruppe Euroopas – Ryanairi või Lufthansa gruppi või Air France-KLMi, siis SAS on ikka suhteliselt väike tegija. Nende probleemid ongi võib-olla suuremad ja neil on nii-öelda manööverdamisvõimalusi vähem," ütles Pärgmäe.
SAS-i kadumist Kukemelk tõenäoliseks ei pea, kuid võimalik on, et SAS jätkab mõne teise suurema lennufirma tütarettevõttena. "On ka võimalik variant, et SAS marginaliseerub, ja et firma fookusesse jääbki väga väike osa lende. Praegu on neil ligi 200 lennukiga lennupark, võimalik on et nad jätkavad 30–40 lennukiga."
Kukemelk prognoosis, et SAS leiab lõpuks vajaliku lisarahastuse. Küsimuseks jääb kas ametiühingute leitakse kompromiss, mis lubab konkureerida odavlennufirmadega.
"Kui ametiühing saab aru, et alternatiiv on, et nad peavad nii või naa minema teise lennufirmasse tööle [halvematel] tingimustel, et võib juhtuda, et nad on nõus. Samas on väga keeruline ära anda midagi, millega sa oled harjunud," ütles Kukemelk.
SAS-i ebaedu võib ka eestlasi mõjutada
"Praegu on Skandinaaviasse lennates variant, kas SAS või Finnair, kui alternatiivid kaovad, siis monopoolses seisundis võib Finnair alustada nende hindade tõstmist. Just ärireisijatele," ütles Kukemelk.
Ka oleks see löök Nordica tütarettevõttele Xfly, mis teenindab paljusid SAS-i liine.
Samas ei usu Pärgmäe, et ka halvimal juhul olulised liinid teenindamata jääks.
"Elu on näidanud, et pigem sellised võimalused kasutatakse teiste poolt ära. Ma ei usu, et nüüd midagi tegemata või lendamata jääb. Tallinna–Stockholmi vahel on meil tänaseks lisaks SAS-ile lendamas Air Baltic, Norwegian ja Ryanair. Ka meie põhilisel liinil inimesed ei pea kartma, et lende ei ole," ütles ta.