"Arvestades olukorda, mille tõi kaasa Venemaa agressioon Ukrainas, on selline suuremahuline operatsioon NATO jaoks olulisem kui kunagi varem," ütles alliansi liitlasvägede õhujõudude komandör Jeff Harrigian NATO pressiteate vahendusel. "Me kasutame seda võimalust oma väeliikidevahelise koostöö ja valmiduse suurendamiseks. Ramstein Legacy tõstab meie võimekust kaitsta alliansi territooriumi ning on selge väljendus NATO valmisolekust tagada regiooni julgeolek ja stabiilsus," lisas kindral.

NATO pressiteenistus viitas oma teates, et Venemaa sissetungiga Ukrainasse on suurenenud rakettide, mehitamata õhuvahendite (droonide – toim.) ja sõjalennukite lennud NATO liikmesmaade piiride lähistel. "See suurendab õhurünnakute ohtu NATO territooriumi ja elanikkonna vastu peamiselt võimalike valearvestuste või juhitavuse kaotuse tõttu," lisas allianss.

Õppus Ramstein Legacy 22 annab liitlastele võimaluse harjutada NATO taktikat, tehnikat ja protseduure realistlikes olukordades erinevaid väeliike hõlmavate stsenaariumite korral, öeldakse NATO pressiteates.

The Timesi teatel korraldatakse Eesti, Läti, Leedu ja Poola õhuruumis mängult vaenulike sõjalennukite ülelende, et harjutada õhutõrje ja elektroonilise sõjapidamise vahendite koostööd ja toimimist.

Kokku on oma baasidest üle kogu Euroopa välja lennanud umbes 50 alliansi sõjalennukit ning õppustel harjutatakse 17 maa-õhk-tüüpi õhutõrjesüsteemi toimimist. Selles osalevad ka 100 Ämari baasis paikneva Briti õhukaitseüksuse sõjaväelast.

NATO ministrid: Vene rünnakut ei saa välistada

Islandi välisminister Thordis Gylfadottir, kes juhatas tema riiki kogunenud 12 põhjapoolse NATO riigi ministrite kohtumist, ütles, et allianss peab olema valmis Venemaad puudutavaks "kõige halvemaks stsenaariumiks". "Ohtu otseseks sõjaliseks agressiooniks NATO riigi vastu ei saa enam välistada," märkis Gylfadottir.

Briti kaitseminister Ben Wallace ütes Islandil, et paljud riigid peaksid olema sügavalt mures Vene presidendi Vladimir Putini kavatsuste pärast ning Vene liider ei pea Leedut, Lätit ja Eestit täieõiguslikeks riikideks. "Tema jaoks ei ole probleem igasuguste piiride ületamine. Saab näha, kas ta on piisavalt rumal, et teha seda avalikult tiibraketiga, aga siis tuleb tal tegemist teha NATO-ga," rääkis Wallace.

Poola asekaitseminister Wojciech Skurkiewicz ütles The Timesi teatel, et tema riik näeb ohte mitte ainult Venemaa tegevusest Ukrainas, aga ka Valgevenest lähtuvatest hübriidohtudest.

Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles, et NATO tahab anda Venemaale tugeva signaali, et tema territooriumi asutakse kaitsma esimesest meetrist alates ning seda ei kaotata [Venemaa pealetungis].