Kolmapäeval selgus, et Pärnu soovib teisaldada Vanapargis asuva punamonumendi kalmistule ning kivi juures asuvad sõjahauad ümber matta. Pärnu kõrval on teisigi asulaid, kes just sel kevadel leidnud, et okupatsiooniaega meenutavate monumentide ja nende all olevate haudade koht ei ole linnasüdames.

Eestis on 132 sõjahauda, mis asuvad väljaspool kalmistut, kuid sõjahaudade ümbermatmist korraldava sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et sugugi kõiki neid pole vaja ümber paigutada.

"Seadus ütleb, et ümber matta tuleks eeskätt neid sõjahaudu, mis asuvad ebasobivas kohas: haljasalad, tiheasustusalad. Praktika on seni olnud selline, et omavalitsus on pöördunud kaitseministeeriumi poole, kelle egiidi all tegutseb sõjahaudade komisjon, kes hindab, kas matmiskoht on ebasobivas kohas ja otsustab selle ümbermatmise, mille omakorda kinnitab kaitseminister. Kaitseminister on delegeerinud matmise korraldamise sõjamuuseumile," rääkis Lill.

Kuigi huvitatud omavalitsusi aina lisandub, ei ole kaitseministeeriumil plaanis hakata üleriigiliselt ja süsteemselt ümbermatmistega tegelema, sõnas kaitseressursside ameti peadirektori ülesannetes olev Anu Rannaveski.

"Meil on tegelikult kaardistatud, palju on sõjahaudasid ja palju nendest sõjahaudadest on väljaspool kalmistuid. Kuna me räägime sellest, et ümbermatmist vajab üle 60 000 isiku säilme, see on väga suur hulk."

Ühtlasi oleks see Hellar Lille sõnul väga kulukas.

"See tähendaks hoopis teistsuguseid ressursse selle töö korraldamiseks. Praegune süsteem toimib ja tundub mõistlik," ütles Lill.

Praegu on paigas, et Otepääl tuleb hakata lähiajal Teises maailmasõjas langenute säilmeid ümber matma. Ootel on veel viie omavalitsuse sarnased taotlused. Sõjamuuseumile tähendab see teatavat väljakutset, märkis Lill.

"Me saame nüüd hea praktika esimeste sõjahaudade ümbermatmistega ja siis oskame hinnata seda tempot ja täiendava ressursi vajadust."

Selle kõige taustal on kaitseministeeriumil kavas muuta sõjahaudade kaitse seadust selliselt, et ümbermatmisi puudutav muutuks paindlikumaks. Muutused puudutavad ka sõjahaudade komisjoni, selgitas Anu Rannaveski.

"Täna on ta suures osas ikkagi selline ametkondlik, kuhu kuuluvad ka paljud ministeeriumite esindajad. Edaspidi on ta pigem selline ekspertkomisjon. Sõjamuuseum saab olenevalt olukorrast, millist ekspertiisi tal parasjagu vaja on, moodustata vastava eriala spetsialistidest komisjoni," rääkis Rannaveski.