"Kindlasti tulevad läbirääkimised rasked. Paljudes punktides on isamaal ja Reformierakonnal keeruline kokku leppida. Kui meenutada põhilisi Isamaa poolt juba aprillis välja käidud valimislubadusi, siis suurejoonelised lubadused lastesse ja riigikaitsesse olid plaanitud teha laenuraha arvelt. See on aga olemuslikult vastuvõetamatu Reformierakonnale. Kui kokkulepet saavutada, peavad mõlemad pooled tegema tõsiseid järeleandmisi," sõnas Mölder.

Ta oli üsna skeptiline vastates küsimusele, kas uus valitsus sünnib juba jaanipäevaks.

"Jaanipäevani on poolteist nädalat aega. Kõik oleneb sellest, kui kiiresti järeleandmisi tehakse. Pigem jagan skepsist, mis kõlas ka nädalavahetusel kuuldud kommentaarides. Eriti tuletades meelde, mida Priit Sibul (Isamaa peasekretär - toim) rõhutas. Et isamaa tahaks enne kõik vaidlused läbi pidada ja siis valitsema hakata. Kui otsused kõik ette ära teha, siis see tuleb pikem protsess, mis kestab kauem kui jaanipäev."

Kui kõnelused peaksid aga liiva jooksma, siis järgmine variant on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit. Aga Mölderi sõnul on võimalusi veelgi ning Reformierakond võib ka jääda vähemusvalitsusse.

"Pole ka täiesti ebatõenäoline, et kui asjad sügiseks täiesti umbe jooksevad, siis proovitakse moodustada rahvusliku ühtsuse valitsust, mis hõlmaks kõiki erakondi."

Paras proovikivi, aga ka võimalus on valitsuskõnelused kolmandale osapoolele ehk Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

"Sotside suurim väljakutse on anda välja sõnum, et midagi nendest ka sõltub. Nad on pikka aega olnud tagaplaanil ja inimesed ei saa aru, kes nad on ja mille eest nad seisavad. Üks moment, kui nad endast märku andsid, oli laste- ja peretoetuste eelnõule oma allkirja andmine. Aga nad võtsid selle õige pea tagasi. Isamaa on öelnud, et nemad sellest ei tagane. Sotsid olid põhimõtteliselt nõus seda eelnõu Isamaa vormis toetama, aga tõmbasid tagasi, et EKRE ei pääseks valitsusse. Nüüd seda ohtu pole, nüüd on sotsidel võimalik seda toetades näidata, et nemad tõid ka midagi uude valitsusse," rääkis Mölder.