Reformierakonna esimees, peaminister Kaja Kallas selgitas pärast kohtumist ajakirjanikele, et esimene teema kõnelustel oli eestikeelne haridus, kõrgharidus, haridusega seonduvad probleemid.

"Hea meel on tõdeda, et meil on päris suur ühisosa. Kui me räägime näiteks eestikeelsele alusharidusele üleminekust, siis seda on meil kõigil soov teha väga ambitsioonikate eesmärkidega, panna see kirja seadusesse. Ka järgmised etapid, mis puudutavad erinevaid tasemeid, nõuavad ekspertide arutelu, erinevate erakondade ekspertide arutelu, et jõuda kokkuleppele. Kuid ka seal meil oli väga selge ühisosa," rääkis Kallas.

Kallas kinnitas, et alushariduse eestikeelsele õppele üleminekus on läbirääkijatel kõige suurem ühisosa. "Seal on küsimus selles, kui varaseks me suudame selle aja tuua selliselt, mis oleks reaalselt ka tehtav õpetajate ja kõikide vajalike vahendite osas," rääkis ta.

"Teine pool on suurem amps, mis puudutab põhiharidust ja seal tegelikult meil on vaja etapiviisiliselt läheneda. Me juba arutasime detailselt seda kava, aga kuivõrd meil on erakondades oma hariduseksperdid, siis leppisime kokku, et need hariduseksperdid istuvad korraga maha, et vaadata, kas selline samm võiks olla tehtav, millisel kujul ja nii, et ta klapiks kõigile," lisas Kallas.

"Meie tõepoolest leidsime, et alushariduses, koolieelsetes lasteasutustes eesti keele sisseviimisel on võimalik edusamme teha. Täpsemad detailid täpsustatakse. Koolide eestikeelsele õppele üleminekust oli pikalt juttu, detailid täpsustatakse, räägime läbi ja praegu liigume nendes asjades ühes suunas," lisas Isamaa esindaja Tõnis Lukas.

Lukas ütles, et kavandatav valitsuskoalitsioon on üldisele eesti õppekeelele üleminekule lähemal kui kunagi varem on Eestis oldud.

SDE esimees Lauri Läänemets märkis, et ka kõrghariduse rahastamise küsimuses oli üksmeel olemas.

"Tänane olukord peab oluliselt paranema. Rääkisime ka õppetoetustest, kuna keerulised ajad tulevad. Kui haridusteemasid täpsustada, siis laste huviharidus, eriti see pool, mis on regionaalne, seal otsime võimalusi, kuidas lastele huviharidust paremini ja rohkem tagada," lisas Läänemets.

Ta rääkis, et eestikeelsele haridusele üleminek peab olema sisuline, nii et integratsioon ei toimuks üksnes koolimajas, vaid ka väljaspool.

Kallas ütles, et esmaspäeval tehti ka konkreetseid otsuseid, kuid neid ei avaldata enne, kui kõiges on kokkulepitud.

"Väga paljud neist asjadest on ka rahavajadusega otse seotud, seetõttu tuleb rahavajadust vaadata siis, kui meil on kõik kaardistatud, kui palju me oleme suutelised tegema ja kus on kompromissikohad."

Kõik läbirääkijad kinnitasid ka, et pingutavad kõrgkoolide halduslepingute sõlmimise nimel.

"See on rahavajadusega otse seotud. Murekohad on meil teada, me saame ühtemoodi neist aru. Küsimus on nüüd lahendustes. Kuni halduslepinguid pole, kehtivad eelmise perioodi summad, mis neile otse eraldatakse," rääkis Kallas.

"Pingutame selle nimel, et halduslepingud tuleks. Küsimus on, mismoodi, mis mahus," lisas Läänemets.

"Selleks olid konkreetsed ettepanekud, me töötame kõigi nende ettepanekutega," sõnas Lukas.

Peretoetuste küsimuses otsitakse jätkuvalt kompromissi

Kallas ütles läbirääkijad selgitasid oma muresid ja seisukohti seoses peretoetuste eelnõuga. "See on Isamaale väga oluline teema ja me otsime kompromissi. Sellega tuleb veel tööd teha," sõnas ta.

"Küsimus pole obstruktsioonis, vaid selles, mis probleemi me lahendame. Me üritasime aru saada, kas lahendame inimeste toimetulekuprobleemi. Seda otseselt selle eelnõuga ei lahenda. Või me lahendame iibeprobleemi, see on hoopis teine teema. Selge on see, et poliitikas tuleb teha kompromisse, see on ühele partnerile väga oluline, aga meie soov on ka arutada toimetulekuteemasid laiemalt ja leida lahendust nende osas tervikuna, mis puudutab mitte ainult 23 687 peret, vaid kõiki Eesti elanikke," rääkis Kallas.

Lukas ütles, et selle teemaga liigutakse edasi. "Lasterikaste ja üldse lastega perede väärtustamine ja neile ka sotsiaalse turvatunde andmine on väga oluline ja võtmed iibe tõstmiseks või parandamiseks. Kui peredel on turvaline, siis iive ka muutub positiivsemaks. Need asjad on seotud. Me rääkisime oma seisukohad ära ja küllap liigume edasi."

Sibul: Isamaa ei näe põhjust peretoetuste eelnõust loobumiseks

Isamaa erakonna peasekretär Priit Sibul ütles "Ringvaates", et praegu riigikogus arutlusel olev peretoetuste eelnõu on väga hea.

"Me toetame selle eelnõu vastuvõtmist. Kui kellelgi on parem ja mõistlikum alternatiiv, siis on see mõistlik välja käia, et me saaksime seda arutada. Aga meie ise ei näe küll täna põhjust sellest eelnõust kuidagi loobuda, sest kui vaatame, siis ka pensionide indekseerimine, erakorralisi tõuse on tehtud kaks korda, peretoetuste ja lastetoetuste osas seda pole jupp aega olnud," rääkis ta.

"Ja ma olen ka öelnud, et kui vaja, siis tuleb ka laenu võtta. Pikemas perspektiivis tuleb eelarvekulusid üle vaadata ja lõputult pole võimalik niiviisi toimetada. Aga ei saa öelda, et täna ei saa mitte midagi, vaatame, kui kunagi raha saame, siis tuleb," lisas Sibul.