USA kongressi liige Alexandria Ocasio-Cortez keeldus see pühapäev kinnitamast, et ta toetab Joe Bideni tagasikandideerimist presidendiks 2024. aastal. Demokraatliku partei seas on kasvanud ärevus Bideni suutlikkuses 2024. aasta presidendivalimised võita.

Ocasio-Cortez kinnitas CNN-le, et tema eesmärk on keskenduda selle aasta sügisel toimuvatele kongressi vahevalimistele.

Ocasio-Cortez lubas Bidenit toetada juhul, kui presidendil on visioon, mida paljud demokraatliku partei liikmed on valmis toetama ja presidendivalimised on ajaliselt lähemal. Ocasio-Cortezi sõnul tuleks praegu keskenduda vahevalimistele, mitte presidendivalimistele.

Joe Bideni suhtes on demokraatliku partei sees kasvav rahulolematus ning USA ajalehe The New York Times'i sõnul on kümned demokraatliku partei liikmed skeptilised ametisoleva presidendi suutlikkuses tõsta erakonna toetust.

Ka paljud erakonna rahalised toetajad, kes toetasid Bideni valimist presidendiks, uurivad alternatiivseid kandidaate, kes võiks 2024. aastal USA presidendiks kandideerida, teatas New Yorgis tegutsev ajakiri Intelligencer.

Joe Bideni toetusreitingud on praegu tema ametiaja väikseimad. Bideni administratsioon maadleb samal ajal riigis kasvava inflatsiooni, abordiõiguste ja relvareformiga.

Kuigi USA demokraatlik partei on enamuses mõlemas kongressi kojas, ei ole Bideni administratsioon suutnud ellu viia suurimaid valimislubadusi, nagu Build Back Better ja valimisõiguste suurem kaitsmine.

Paljud on mures ka Bideni vanuse pärast. Praegu on ta 79-aastane ning 2024. aasta presidendivalimisteks saaks 82-aastaseks.

Ocasio-Cortez ütles küll CNN-le, et tema sõnul saab Biden oma tööga hästi hakkama ning ta ei välistanud tema toetamist tulevikus, kui ta peaks teada andma presidendiks tagasi kandideerimisest.

Traditsiooniliselt on USA presidendid oma esimesel ametiajal saanud tugineda oma erakonna vankumatule toetusele, mis Bideni puhul praegu paika ei pea. Küsimus Bideni toetamisest tõuseb kindlasti rohkem päevakorrale, kui demokraadid peaksid sügisestel vahevalimistel lüüa saama.

Paljud demokraadid, kellega The Guardiani ajakirjanikud suhtlesid, ütlesid ajalehele, et olukord on erakonnale keeruline, kuna Bidenil puudub selge järglane.

Biden ise teatas 2020. aastal, et ta näeb ennast sillana vanema ja noorema demokraatide põlvkonna vahel. Tollal oli eesmärk alistada presidendivalimistel Donald Trump ja siis anda võim üle uuele põlvkonnale.

Asepresident Kamala Harris, keda peeti Bideni ametijärglaseks, ei ole suutnud end avalikkuses kehtestada. Harris juhib ka demokraatide võitlust USA ülemkohtu abordiõiguseid piirava otsuse vastu, mis lekkis enne avalikustamist meediale.

Biden ise on andnud märku, et ta on valmis uuesti presidendiks kandideerima ning teatas aprillis Barack Obamale, kelle asepresident ta oli, et ta valmistub 2024. aastal uuesti kandideerima. Allikate sõnul näeb Biden ennast ainsa kandidaadina, kes suudab alistada Donald Trumpi, kui ta peaks uuesti üritama presidendiks kandideerida.

Intelligenceri sõnul jagunevad demokraadid suuresti kaheks – osa erakonna liikmete sõnul on praegused spekulatsioonid tavaline vahevalimistega kaasnev ärevus, samas teine osa erakonnast arvab, et nii Bideni vanus kui ka ebaselgus tema järglase küsimuses, muudab erakonna olukorra ebakindlaks.