Hiljutised küsitlused näitavad, et vabariiklased võidavad 2022. aastal suure tõenäosusega vahevalimised. Vabariiklased taastavad siis kontrolli nii kongressi kui senati üle, vahendas The Times. 

Detsembris teatas mõõdukas demokraatliku partei senaator Joe Manchin, et ei toeta Bideni administratsiooni suuri kulutusi. Tegemist on aga Bideni siseriikliku tegevuskava nurgakiviga. Ebakindlust lisab ka Bideni kõrge vanus. 

"Ta on väga ebapopulaarne. Ta on väga vana. Ta on olnud suures osas ebaefektiivne. Pealinn on täis inimesi, kes tahavad saada presidendiks," ütles vasakpoolse poliitilise organisatsiooni No Excuse asutaja Corbin Trent.  

Siiski on ebatõenäoline, et mõni silmapaistev vasakpoolne poliitik esitaks Bidenile 2024. aastal väljakutse. Siiski võib väljakutse esitada mõni vähem tuntud kandidaat, kellel on vähe kaotada, hindas The Times. 

Nende hulka võivad kuuluda vasakpoolse senaatori Bernie Sandersi presidendikampaania endine juht Nina Turner või endine vasakpoolne presidendikandidaat Marianne Williamson. Väljaande Politico teatel võib kandideerimist kaaluda ka Joe Sanberg, kes pooldab miinimumpalga tõstmist 18 dollarile tunnis. 

Demokraatide sisevõitlus võib mõjutada ka presidendivalimiste tulemust. 1980. aastal proovis Ted Kennedy saada Jimmy Carteri asemel demokraatide presidendikandidaadiks. Carter kaotas hiljem kindlalt Ronald Reaganile. 

Sandersi endine presidendikampaania juht Jeff Weaver ennustas, et Bideni vastu astub vasakpoolne kandidaat. "See poleks Bideni tõrjumine, vaid tõestaks partei liikumist vasakule," ütles Weaver. 

Biden polnud vasakpoolsete esimene valik presidendiks. Siiski on vasakpoolsed teda viimase aasta jooksul ka kiitnud. Kui Biden loobub kandideerimisest, siis suure tõenäosusega proovib demokraatide kandidaadiks saada ka Alexandria Ocasio-Cortez.