Prantsusmaa parlamendivalimistel on kaalul riigi tulevik

Prantsusmaa president Emmanuel Macron
Prantsusmaa president Emmanuel Macron Autor/allikas: SCANPIX/Gonzalo Fuentes/Pool via AP

Seitse nädalat tagasi valiti teiseks ametiajaks tagasi Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Macroni juhitud blokk oli edukas parlamendivalimistel pühapäeval, kuid tema agendat ohustavad vasakäärmuslased. See pühapäev toimub Prantsusmaal parlamendivalimiste teine voor.

Kaalul on Prantsusmaa Rahvusassamblee, kus vasakäärmuslaste ja vasaktsentristide liit võib teoreetiliselt enda kätte saada parlamendienamuse, kirjutab Politicos majandusteadlane George de Menil.

Prantsusmaa viienda vabariigi põhiseaduse järgi on nii riigi presidendil kui ka peaministril täitevvõim, kuid peaminister peab saama parlamendi enamuse toetuse.

Juhul kui president ja peaminister on eri erakondadest nimetatakse olukorda kohabitatsiooniks, mis puhul liigub tegelik võim peaministrile. See on alates 1958. aastast, mil praegune põhiseadus loodi, juhtunud kaks korda.

Macroni põhiline vastane on osav avalik kõneleja Jean-Luc Mélenchon, kelle platvormis sisaldub 15-protsendiline miinimumpalga tõus ning vanaduspensioni ea tõstmisele vastandumine.

Samuti soovib Mélenchon, et Prantsusmaal taastataks kapitalimaks, piirataks pärandatavat vara 12 miljonile eurole, piirataks presidendi võimutäiust põhiseaduses ja seadustataks rahvahääletused, millega saaks parlamendi otsustest üle sõita.

Mélenchon teatas samuti, et võimule saades jõustab ta Euroopa Liidu seadusi Prantsusmaal valikuliselt.

Programmis lubatu meenutab sotsialistide ja kommunistide ühist valimisplatvormi, millega Francois Mitterrand 1981. aasta presidendivalimised võitis.

Pühapäeval toimus Prantsusmaal parlamendivalimiste esimene voor. Sisuliselt on need 577 ringkondlikku valimist ja juhul kui esimeses voorus ei ole selget võitjat selgub tulevane parlamendiliige teise valimisvooruga.

Kuna valimised ringkondade kaupa soosivad üleriigilisi erakondi, siis koondas Melenchon paljud vasakpoolsed erakonnad ja liikumised enda lipu alla.

Kuigi Melenchon ei pruugi saada Prantsusmaa peaministriks, on ta ühte valimisliitu toonud kokku rohelised, sotsialistid, väikese kommunistliku partei ja Melenchoni 2016. loodud erakonna La France Insoumise.

Eelmisel pühapäeval olid valimistulemused sarnased viie aasta tagusele tulemusele. Siiski peaks ühine vasakpoolsete valimisblokk saama Prantsusmaa Rahvusassamblees kolm korda rohkem kohti – tehes Melenchoni juhitud vasakliidust parlamendi suuruselt teise erakonna.

Macroni juhitud erakond jääb prognooside kohaselt napilt ilma parlamendienamusest.

Prantsusmaal on nii vasak- kui ka paremäärmuslased tugevad poliitilised jõud.

Teoreetiliselt võiks parlamendis kokku tulla Marine Le Peni paremäärmusliku erakonna ja vasakäärmuslaste ning vasakpoolsete liit. Siiski lahutavad poliitilisi pooluseid mitmed teravad küsimused, sh arusaamad sisserändest. Ainus ühisosa on vastuseis Macroni turuliberaalsele poliitikale.

Huvitaval kombel toetab suur enamus valijaid, 68 protsenti, kohabitatsiooni kui Macron presidendivalimised võitis.

Macron ja Melenchon kuulusid varem mõlemad Prantsusmaa sotsialistlikku parteisse enne Prantsusmaa poliitilise süsteemi suurt muutust viimase kümnendi jooksul.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: