Estella Põllu: riigihanke lepingute muutmisel tuleb teada piire

Riigihangete seadus pakub mitmeid paindlikke võimalusi lepingu muutmiseks, kuid neist reeglitest tuleb ka erakorralistes oludes kinni pidada. Ebaseaduslik muudatus võib nii hankija kui ka pakkuja jaoks tähendada üsna ebameeldivaid tagajärgi, kirjutab Estella Põllu.
Hankijate ja ettevõtjatega suheldes võib jääda mulje, et riigihangete seadus piirab ülemääraselt ja põhjendamatult nende tegutsemisvabadust ega võimalda operatiivselt muuta lepinguid nii, et ellu saaks viidud kõik lepingu täitmise käigus pähe tulevad head mõtted.
Piirangud on siiski ette nähtud põhjusega, sest meelevaldsed muudatused panevad ebavõrdsesse seisu need ettevõtjad, kes hankes osalesid, aga valituks ei osutunud, või need, kes loobusid üldse hankes osalemast.
Teisest küljest luuakse avalikkuses ekslik ettekujutus justkui oleks riigihankelepingutes lubatud ainult ebaolulised muudatused.
Kas riigihanke lepingut võib muuta?
Riigihangetes kehtib üldiselt reegel, et hankeleping tuleb sõlmida neil tingimustel, mis hankija on alguses välja kuulutanud ning millele vastuseks on ettevõtjad esitanud pakkumused. Neist tingimustest tuleb pooltel kinni pidada kuni lepingu lõppemiseni.
Juhul, kui hankija on juba enne lepingu sõlmimist jõudnud järeldusele, et enda poolt ette nähtud tingimustel lepingut sõlmida või täita ei saa, tuleb leping jätta sõlmimata ning anda võimalus esitada pakkumus uutel tingimustel.
Muudetud tingimustel võib pakkumuse esitamise vastu huvi tekkida ka neid ettevõtjatel, kes esimesel korral erinevatel põhjustel loobusid. Ainult nii saab hankija veenduda, et on riigihankega saanud sel ajahetkel turult kõige parema tulemuse.
Vastasel korral jääb õhku alati küsimus, et milleks oli vaja korraldada selline hange, mille nõuetest hankija isegi ei suuda kinni pidada. Olukorras, kus hankija on hanke ajal osalejatele kinnitanud, et teatud nõudeid tuleb järgida, tundub teistele ettevõtjatele sõnamurdlik samade tingimuste muutmine vahetult pärast lepingu sõlmimist. See aga ei tähenda, et iga lepingu muudatus, mis tehakse pärast lepingu sõlmimist, on kindlasti seadusega keelatud.
Kahjuks ei vasta reaalne elu alati hanke alustamisel planeeritule ning lepingu täitmise ajal, eriti juhul kui tegemist on pikemaajaliste lepingutega, võib tekkida vajadus sõlmitud lepingut muuta. Sellises olukorras tuleb eelkõige hankijal veenduda, et lepingu muutmine on lubatud.
Lepingu ebaseadusliku muutmise eest ei pruugi vastutada üksnes hankija, vaid see võib kujutada riski ka ettevõtja jaoks, kellega leping on sõlmitud. Nii võib juhtuda, et hankija, kes mõistab, et hankelepingus on tehtud muudatusi, mis ei ole seaduse kohaselt lubatavad, ütleb lepingu erakorraliselt enne tähtaega üles.
Riigihangete seadus annab hankelepingu muutmiseks mitu alust
Kokku on seaduses toodud seitse alust, üks selline on õigus teha lepingus ebaolulisi muudatusi. Seadus ega kohtupraktika ei anna täielikku loetelu asjaoludest, mida võib selles kontekstis pidada ebaolulisteks, kuid mõned juhtumid on siiski kirjeldatud kui selgelt olulised muudatused.
Teised riigihangete seaduses toodud lepingu muutmise alused lubavad hankelepingu tingimustes teha ka olulisi muudatusi, teatud juhtudel isegi selliseid muudatusi, mille maksumus küünib kuni 50 protsendini algselt sõlmitud lepingu maksumusest. Kahtlemata on nii suure väärtusega muudatused pigem olulised. Seega ei vasta tõele väide, et sõlmitud hankelepingute muudatused võivad olla ainult ebaolulised.
Raamlepingu puhul lubatud vaid ebaolulised muudatused
Üksnes ebaolulised muudatused on tõesti lubatud juhul, kui sõlmitud on raamleping. Euroopa Kohus andis eelmisel aastal selle kohta selge suunise: raamlepingute alusel võib hankelepinguid sõlmides teha ainult ebaolulisi muudatusi, sealjuures tuleb hankelepingute sõlmimisel jääda hanke alustamisel avaldatud raamlepingu maksimaalse maksumuse või koguse piiridesse.
Piirang on põhjendatud, sest hankes osalemiseks pakkumust esitades on raamlepingu maksimaalne maht oluliseks indikaatoriks, mille põhjal hinnata oma lepingu täitmise võimekust aga ka lepingu atraktiivsust.
Riske maandab indekseerimine
Ettenägelik hankija teeb juba riigihanget ette valmistades pingutusi, et vajaduse ilmnemisel oleks riigihanke alusdokumentides olemas lepingu muutmise detailne regulatsioon, seda eriti juhul, kui tegemist on pikemaajaliste lepingutega.
Siinjuures tuleb aga ettevõtjatel tähele panna, et kohtud on leidnud, et kui hankija sellist regulatsiooni kehtestada ei soovi, siis ettevõtja seda hankijalt nõuda ei saa. Sellisel juhul tuleks pakkumust esitades pigem arvestada, et lepingut tuleb lõpuni täita algselt pakutavatel tingimustel.
Üheks selliseks lepingus alguses peale ette nähtud võimaluseks, mida rahandusministeerium on soovitanud veelgi enam kasutusele võtta, on lepingu hinna korrigeerimise võimalus asjakohase hinnaindeksi rakendamise teel. Indekseerimine aitab maandada majanduskeskkonna muutumisest tulenevaid riske poolte vahel võrdsemalt, kusjuures indekseerimine võib osutuda hankija jaoks lõpptulemusena isegi soodsamaks, kui maksumuse fikseerimine pikaks ajaks.
Arvestada tuleb ka, et hankelepingu muutmises kokku leppimiseks on reeglina vaja lepingu mõlema poole nõusolekut.
Sageli avaldavad ettevõtjad hankijatele survet lepingut muuta. Käesoleval aastal tundub surve olevat eriti suur, kuna meil kõigil on raske tulla toime erakordselt kõrge inflatsiooniga. Maksumaksja raha kasutaval organisatsioonil tuleb aga lepingu muutmisel lisaks riigihangete seadustest tulenevatele õiguslikele võimalustele arvestada ka oma rahaliste võimalustega.
Tulles vastu hinnatõusu soovile ühes, teises või kõikides lepingutes, tuleb alati mõelda, mille arvelt suurenevad kulud katta. Kas vähendada põhiülesannete täitmist, näiteks vähem lapsi lasteaeda võtta või politseinikel teha vähem kontrollreide, koondada personali jne või kas suurendada riigi tulusid? Valikute tegemisel tuleb kõiki tagajärgi hoolikalt kaaluda.
Pigem hoolikas ettevalmistus kui hilisem muutmine
Riigihanke hoolikal planeerimisel ja ettevalmistamisel on seega oluline roll, et halba olukorda ei satuks ei hankija, lepingu sõlminud ettevõtja ega tema konkurendid. Kokkuvõttes tuleb sõltuvalt olukorrast analüüsida, kas hankelepingut on vaja muuta ja kas muudatus on seadusega kooskõlas.
Kehtiv riigihangete seadus pakub mitmeid paindlikke võimalusi lepingu muutmiseks, kuid neist reeglitest tuleb ka erakorralistes oludes kinni pidada. Ebaseaduslik muudatus võib nii hankija kui ka pakkuja jaoks tähendada üsna ebameeldivaid tagajärgi, kuid enne, kui üheselt järeldada, et tehtud muudatus on kindlasti lubamatu, tuleks analüüsida, kas võib esineda mõni seaduses lubatud alus lepingu muutmiseks.
Toimetaja: Kaupo Meiel