Jüri Luik: Ellemann-Jensen oli suur Eesti sõber
Uffe Ellemann-Jenseniga tihedalt suhelnud Eesti endine kaitseminister, praegune Eesti alaline esindaja NATO-s Jüri Luik ütles, et Ellemann-Jensen oli suur Eesti sõber ja pingutas, et Balti riigid oleksid rahvusvahelisel areenil pildil.
"Endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen oli suur Eesti sõber, tundis väga paljusid Eesti poliitikuid. Väga lähedased suhted olid tal president Lennart Meriga. Ellemann-Jensen mängis väga olulist rolli Eesti taasiseseisvumisel. Ta oli Taani välisminister just sel väga tähtsal ajal, mil Eesti, Läti ja Leedu pingutasid, et saada endale taas täielik iseseisvus," rääkis Luik "Aktuaalsele kaamerale".
"See ei olnud väga lihtne juba ses mõttes, et kuigi õiguslikult, juriidiliselt olime iseseisvad, siis faktiliselt oli meie staatus mõnevõrra teistsugune kui näiteks Poola, Tšehhi või Ungari oma. Kui nende riikide puhul aktspeteeriti vajadust nad Nõukogude liidust lahti haakida, siis meie puhul, kes me olime Nõukogude Liidu poolt alla neelatud, oli arvamusi üsna mitmesuguseid. Uffe Ellemann-Jensen oli just üks neist lisaks toonasele Islandi välisministrile Jon Baldvin Hannibalssonile, kes pingutas selle nimel, et Balti riigid satuksid samasse ritta nende Euroopa riikidega, kes tuli vabastada Nõukogude ikkest. Ka Nõukogude Liit vaatas Balti riike teistmoodi kui Poolat ja Ungarit ja väga palju tuli Uffe Ellemann-Jensenil seista selle eest, et need kolm Balti riiki oleksid kogu aeg pildil ja nende vabaduspüüe kõigile arusaadav, kõlaks kogu aeg rahvusvahelisel areenil," lisas Luik.
Ta lisas, et Taani investeeris Eesti iseseisvusesse majanduslikult väga palju.
"Tegelikult need mehed ja valitsused, kuhu nad kuulusid, tõid väga palju ohvreid, sest nii Taanil kui ka Islandil oli väga aktiivne kaubavahetus Nõukogude Liiduga. See kaubavahetus üsnagi kiiresti lõpetati toonase Mihhail Gorbatšovi valitsuse poolt kättemaksuks ja tegelikult majandusliks mõttes Taani investeeris väga palju Eesti iseseisvusesse ajal, mil see iseseivus ei olnud veel realiseerunud."
Luige sõnul oli Ellemann-Jensen väga võimekas poliitik. "Ta oli inimene, kes oli kaugelt suurem oma riigist, kellel olid väga mõjukad sidemed Euroopa liberaalide liikumises, sest ta oli Taani liberaalide juht. Seetõttu oli tal väga lähedane suhe ka toonase Saksa välisministri Hans-Dietrich Genscheriga, kes oli väga mõjukas mängija poliitilistes manöövrites, mis lõpuks viisid nii Ida-Euroopa kui ka Balti riikide iseseisvumiseni," selgitas Luik.
Ellemann-Jensen oli Luige sõnul Eesti poliitikutele suur eeskuju. "Ta oli ka meile õpetaja sellepärast, et meie rahvusvaheline kogemus oli päris väike. Olid niisugused lääne poliitikud, kes olid väga lähedastes sõbrasuhetes meie poliitikute, meie diplomaatidega ja kelle eeskuju, käitumine, mõtted olid need, mis olid meile sel raskel ajal väga suureks toeks. Ta on alati olnud Balti riikidele toeks ja kunagi pole ära öelnud oma heast nõust, ideedest. Ta oli 1000 idee purskkaev ka juba siis, kui ta polnud välisminister. Ta oli tihe külaline Lennart Meri konverentsil. Tema panus Eesti taasiseseisvumisse, Vene vägede väljaviimisse ja väga paljudesse teistesse Eesti ajaloo pöördepunktidesse on olnud märkimisväärne," kirjeldas Luik.
Eesti taasiseseisvuse ajaloos olulist rolli mänginud Taani endine välisminister ja kauaaegne liberaalide esimees Uffe Ellemann-Jensen suri 80 aasta vanuses.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"