Uffe Ellemann-Jensen: Danske rahapesu juhtum rikub Taani mainet
Taani endise välisministri Uffe Ellemann-Jenseni hinnangul on Danske Banki Eesti haru kaudu läbi viidud rahapesu Taani rahvusvahelist mainet rikkuv. Samuti leiab Ellemann-Jensen, et tegu on Läänes levinud Venemaa räpase raha aktsepteerimise ilminguga, mida Lääs ei tohiks endale lubada.
Olulisem kui kahju, mida rahapesu juhtum on teinud Danske Bankile, on Taanile tekitatud mainekahju, märkis Ellemann-Jensen oma Berlingskes ilmunud arvamusartiklis. "See on tragöödia, et see juhtus Eestis, kus usaldus Taani vastu oli nii kõrge, et kuus aastat tagasi Eesti finantsinspektsiooni juht hingas keregendatult, kuuldes et Danske Bank osts Soome Sampo panga, omandades nii ka Eesti haru. Ta oli sügavalt mures panga kliendiportfelli ja seal toimuvate kahtlaste tehingute osas. Aga nüüd taanlased tulid ja kõik pidi nende jaoks ju hästi olema. Ta mõtles," kirjutas Ellemann-Jensen.
Ellemann-Jensen lisas, et samuti on teema juures oluline Lääne valmidus Idast pärinevat hämarat raha vastu võtta ja lisaks Taani Danskele on süüdi ka Londoni kinnisvarasektor. "Tundub, nagu neid aspekte ei oleks Dansek Bank üldse arutanud. Mitte ainult ei läinud väga pikalt aega, tuvastamaks et midagi oli Eestis valesti, vaid pank on ka alahinnanud president Putini Venemaa ja Lääne plahvatusliku konflikti," märkis endine Taani välisminister.
"Putini juhtimise all on Venemaa muutunud ebademokraatlikuks kleptokraatiaks, kus võimukas presidenti ümbritsev sisering rikastub ühiskonna arvelt. See on suuresti olnud võimalik selle tõttu, et Lääne partnerid on olnud valmis teenindama neid, kes on toonud oma ebaõiglaselt omandatud varanduse Läände," ütles Ellemann-Jensen.
Ta lisas, et Lääne sanktsioonipoliitika on suunatud Putini lähikonnas olevate inimeste suhtes. Seda tüüpi sanktsioonid võimaldavad tabada isiklikult inimesi, kes on teinud olulisi otsuseid samas mõjutades tavainimesi võimalikult vähe, märkis Ellemann-Jensen. "Kuid just selliseid sanktsioone nõrgestab Lääne pankade valmisolek sanktsioneeritavaid teenindada."
Kolmapäeval avalikustas Danske Bank oma Eesti harus toimunud sisejuurdluse esialgse ülevaate. Selle kohaselt liikus Eesti Danskest aastatel 2007-2015 läbi 200 miljardit eurot mitteresidentidele kuuluvat raha. Panga hinnangul suur osa selles võis olla seotud rahapesuga. Samuti teatas kolmapäeval panga juht tagasiastumisest.