Amnesty Internationali esmaspäeval avaldatud aruande põhjal on keskustes ebaseaduslikult kinni peetud tuhandeid inimesi, keda on seal hoitud ebainimlikes tingimustes, piinatud ja ka muul viisil halvasti koheldud.

Amnesty Internationali aktivistid on küsitlenud kümneid põgenikke, kelle sõnul on neid kuude kaupa kinni peetud vanglalaadsetes põgenikekeskustes, neile keelati ligipääs õiglastele varjupaigamenetlustele ja neil tuli kogeda ka muid, tõsiseid inimõiguste rikkumisi. Põgenike sõnul üritasid keskuste töötajad sel viisil saavutada põgenike tagasipöördumise riikidesse, kust nad olid põgenenud.

Küsitletute sõnul on keskuste töötajad neid solvanud, piinanud ja hirmutanud. Samuti kirjeldasid küsitletud põgenikud seksuaalvägivalla juhtumeid, millest Leedu ajakirjandus on juba varem kirjutanud. Peamiselt on vägivalla ohvriks langenud möödunud suvel Valgevene kaudu, peamiselt Aafrikast ja Lähis-Idast Leetu saabunud põgenikud.

Vilnius ja Brüssel on veendunud, et mullusuvise rändekriisi korraldas Valgevene vastuseks opositsiooni tagakiusamisele järgnenud sanktsioonidele.

2021. aasta augustis võttis Leedu kasutusele tagasilükkamispoliitika, mille alusel saadeti piiriületajad Valgevenesse tagasi. Enam kui neljal tuhandel inimesel õnnestus siiski Leetu jääda ja neist umbes 2627 viibib praegugi Leedu põgenikekeskustes.

Amnesty Internationali kinnitusel on nende käsutuses palju andmeid piinamistest, väärkohtlemisest ja ebaproportsionaalsest jõukasutusest, sealjuures pipragaasi kasutamisest põgenike vastu. Üks varjupaigataotleja on Amnesty Internationalile teatanud, et ajakirjandusele või inimõigusorganisatsioonidele infot jaganud põgenikud on teistest eraldatud.

Amnesty Internationali kinnitusel esineb pettusi ka varjupaigataotlejaile mõeldud õigusabisüsteemis. Nimelt töötavad varjupaigataotlejaid esindavad advokaadid samas ametkonnas, mille otsuseid nad peaksid vaidlustama. See toob Amnesty Internationali hinnangul kaasa ilmse huvide konflikti.

Inimõigusorganisatsioon järeldab, et sellega on Leedu rikkunud nii rahvusvahelist, kui ka Euroopa Liidu õigust. Amnesty Internationali kriitikast ei pääse ka Brüssel, kes on inimõiguslaste hinnangul Leedus toimuvat ükskõikselt pealt vaadanud, selle kohati koguni vaikivalt heaks kiites.

Amnesty International kutsub Leedut üles tagasilükkamise poliitikat peatama, kinnipeetavad vabastama ning andma põgenikele piisavat tervishoiu- ja õigusabi.