Kopli tänava põgenike majutuskoha elanikud saatsid mitmele ametiasutusele ühispöördumise, kus tõid välja, et RKAS kavatseb neilt küsida üüri lähtuvalt turuhindadest, ehkki korterite seisukord oli esialgu väga vilets. Lisaks arvestatakse kommunaalkulusid ruutmeetripõhiselt, mis ei võimalda igal perel oma kulusid ise kontrollida.

Pöördumise said nii Tallinna linn kui ka sotsiaalministeerium ning Tallinna abilinnapea Betina Beškina kirjutas seepeale sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, et niisugune otsus ei ole põhjendatud.

"Saame aru, et arvestatud üürihindade puhul on Riigi Kinnisvara AS lähtunud turul olevatest üürihindadest," lausus ta ja nimetas sellist põhimõtet mõistetavaks, kuid mitte selle Kopli tänava hoone osas, mille algse väga halva seisukorra tunnistajaks olid ka põgenikke abistanud linna töötajad.

"Üürihinna kehtestamise puhul tuleks arvestada eluruumide seisundit põgenike sissekolimisel, üürnike poolt juba tehtud remonttöid ning hoone üldist olukorda, energiaklassi ning tegelikke elutingimusi," sõnas Beškina.

RKAS-i haldusteenuste direktor Karel Aasrand ütles ERR-ile, et nemad tuginesid üürilepingute väljatöötamisel ja hinnataseme pakkumisel sotsiaalministeeriumi 14. aprillil valitsusele tehtud ettepanekule, mille järgi määratakse üüritasu turupõhiselt sarnaste elamispindade üüritasu võrdlemise teel.

"Sellest kujunesid ka viidatud hinnatasemed ning lepingu üldtingimused," sõnas ta.

Aasrand lisas, et praegu on RKAS-i ettepanekul käimas arutelud rahandus- ja sotsiaalministeeriumiga, et üüriteemale sobiv lahendus leida. Ka RKAS ise ootab tema kinnitusel kiireid arenguid, et saada selgust, kas arutelud toovad lähiajal uue lahenduse või millised saavad olema lõplikud üürtingimused.

"Vastasel juhul on segadus veel suurem ning seda pole põgenike jaoks nii olulises teemas kellelegi vaja. Kõigi ametite eesmärk oli ja on, et siia jäävad sõjapõgenikud leiaksid võimalikult kiiresti ja valutult nii esialgse tasuta majutuse kui ka saaksid võimaluse sõlmida pikaaegse üürilepingu," lausus RKAS-i haldusteenuste juht.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe ütles, et ministeerium RKAS-i hinnapoliitikat konkreetse hoone puhul ei mõista. Ta märkis, et riigile kuuluvad hooned ei ole tavalised üüripinnad – tavaolukorras neid üürile ei anta.
 
"Sotsiaalministeeriumi seisukoht on, et üürimäärade kehtestamisel tuleb võtta arvesse sarnaste eluruumide üürimäärasid, üürile andmisega kaasnevaid kulusid ja asjaolu, et konkreetne hoonete omanik annab ruumid kasutusse vaid kommunaalkulude eest. Loomulikult on mõistlik arvestada ka üürnike poolt juba tehtud remonditöid," lausus ta.

Sarnased elamispinnad on ministeeriumi hinnangul Tallinna linna sotsiaal- ja munitsipaaleluruumid. See tähendab, et RKAS peaks küsima sellist kulu, mis katab ära korterite haldamisega seotud kulud.
 
"Seni välja pakutud hinnad käivad põgenikele üle jõu ja riivavad ka nendesse pindadesse panustanud vabatahtlike õiglustunnet - seda oleme korduvalt RKAS-ile rõhutanud. Nüüd on RKAS-i kord üürihindu vastavalt korrigeerida. Vee- ja elektrimõõtjate paigaldamine õiglaseks kommunaalkulude jaotuseks on mõistlik ning selle saavad kokku leppida hoone omanik ja haldaja," lisas Veskimäe.

Tema sõnul tegi valitsuskabinet otsuse kaasata põgenike eluruumide leidmiseks vajadusel RKAS 21. aprilli nõupidamisel.

Beškina kirjas välja toodud mure kohta, et sellesse majutuskohta elama asunud sõjapõgenikele pole piisavalt infot antud ning neile võiks veel kord selgitada, millised on nende kohustused ja võimalused abi saada, ütles Veskimäe, et nii Mäepealse kui ka Kopli tänava hoonete elanikele on kogu aeg kättesaadavad sotsiaalkindlustusameti kriisispetsialistid, kes nõustavad ja vastavad küsimustele. Eluruumi kasutamisega seotud õigused ja kohustused pannakse aga paika üürilepingus.