Eesti suurimaid energiatarbijaid, haavapuitmassi tootja Estonian Cell, kes oli 2021. aasta detsembris sunnitud ekstreemselt kõrge elektrihinna tõttu tootmise üheks päevaks seiskama, alustas energiasäästulahendustega igapäevast tegelemist juba enne energiakriisi. 

"2020. aastal säästsime üle kümne GWh energiat aastas, 2021. aasta täiendav sääst oli samas suurusjärgus. Meie ainuvõimalik efektiivne tootmisrežiim on 24/7. Energiat kasutamata pole võimalik tehast töös hoida, et madalakvaliteedilist puitu ligikaudu viiekordselt Eesti majanduse jaoks väärindada ja väärtusahelas vähemalt 500 inimesele töö tagada," rääkis Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe ERR-ile.

Tema sõnul ei tööta 2021. aasta lõpus ilmnenud energiadefitsiidi olukorras börsimehhanism tarbijate huve arvestavalt. "Erinevalt muudest toodetest ei ole elektri ja gaasi puhul võimalik tarbijatel otsustada, et selle hinnaga ma toodet ei soovi. Ainus võimalus on leida kõige efektiivsem energiakasutus, aga tänaste elustandarditega maailmas jääb nii kodu- kui ka tööstustarbijatele enamus elektritarbimisest isegi efektiivse tarbimise korral alles," märkis Lahe.

"Seetõttu maksavad kõik turuhinnal põhinevate lepingutega tarbijad energia defitsiidi olukorras ülemäärast kõrget hinda, mis põhineb viimasena turule pääsevate kõrgeima hinnaga tootjate pakkumistel. Samaaegselt võidavad pea kõik energiatootjad, kelle tootmiskulud on paljudel juhtudel suisa märkimisväärselt turuhinnast madalamad," lisas ta.

Nordic Tsement: hind võib tõusta

AS Kunda Nordic Tsement juhatuse liige Meelis Einstein ütleb samuti, et üle-euroopaline elektribörs Nord Pool elektrienergia puuduse tingimustes ei tööta. "Kõigi elektritootjate kasumid on väga kõrged ja tarbijad vaevlevad, ning toote ja teenuse lõppkasutajad peavad kogu loo kinni maksma. See tähendab, et kulupõhisest hinna kujunemisest on asi kaugel. Ega Eesti seda süsteemi ise muuta ei saa, kuid ettepanekuid Euroopa Liidule saame teha," rääkis ta.

Kõrge elektrihinna tõttu tootmine Kunda Nordic Tsemendis pausile ei jää, küll aga võib hind tarbijale tõusta. "Meil on kohustus oma kliente toodetega varustada ja kõrge elektrihinna tõttu seda tegemata jätta mitte mingil juhul ei saa. Seega tuleb kohaneda ja oma toote hinda tõsta peale seda, kui kõik optimeerimise meetmed on juba kasutusele võetud," sõnas Einstein.

Riigiga pole Kunda Nordic Tsement konsulteerinud, küll aga on saatnud ettepanekuid tööandjate keskliidule ja kaubanduskojale. "Selge, et see on üldine, mitte ainult meie ega suurtarbijate probleem, ja riik saab midagi ette võtta," teatas Einstein.

Eelmisel aastal oli Kunda Nordic Tsemendi elektrikulu kokku üle 3,6 miljoni euro, mis oli peaaegu kaks korda suurem kui eelneval aastal, samal ajal kui 2020. aastal oli nende tarbimine veidi väiksem.

Orkla: kõik on kallinenud

Eesti toidutööstusettevõte Orkla, mis ühendab Kalevi ja Põltsamaa kaubamärke ja tootmisüksuseid, on energiakriisi mõjud enda jaoks lahti mõtestanud, et lahendusi leida. Olgu tegemist siis gaasi, elektri või kütustega. "Need asjad nõuavad igapäevast tähelepanu ja kiiresti langetatud otsuseid. Koroonapiirangute lõpetamine sel aastal mõjus küll jaekaubandusele ja HoReCa sektorile positiivselt, pakkudes ajutist leevendust, kuid äärmuslik sündmus – Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu – on tekitanud veelgi enam kõikumisi nii tarneahelas, hindades kui ka prognoosides. Oleme kogenud tohutut survet toorme ja pakendi sisendhindade, energiast ja gaasist sõltuvate tootmiskulude kallinemise ning tööjõukulude suurenemise tõttu," rääkis Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare ERR-ile.

Tema sõnul on võrreldes kahe aasta taguse ajaga energia kallinenud 120 protsenti, gaas 200 protsenti, pakendid 20 protsenti, köögiviljad kaheksa protsenti, plastik 16 protsenti ja teravilja baasil toormed kaheksa protsenti.

"Õnneks oleme paar suurt otsust juba enne energiakriisi teinud, näiteks viisime eelmisel aastal kogu Kalevi kompleksi kütmise gaasilt üle hakkepuidule. Seetõttu pole me pidanud hinda nii palju tõstma. Natukene kasutame ka gaasi, millega toodame auru, kuid plaan on sellest lähiajal loobuda. Vaatame vedelgaasi LPG variante, et olla Vene gaasist sõltumatud," rääkis Kaare.

Kaare sõnul tehakse väga palju tööd sisenditega, otsitakse kokkuhoiukohti ja efektiivsust. "Põltsamaal käivitame sel suvel uue portsjonpakendi liini, mis vähendab tootmiskadu 90 protsendi võrra ja vähendab nii auru kui ka jahutusvee tarbimist kolmandiku võrra. Põltsamaal tekkivad köögiviljade jäägid liiguvad biogaasi tootmiseks Oisu biogaasijaama ja seal toodetud biogaasiga sõidavad Tartu linnas bussid," rääkis Kaare.

Euroopas on alates 2021. aastast toimunud järsk energiahindade tõus, mis on osa ülemaailmsest hinnatõusust. Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi mõjutanud energiaturge, põhjustades uut energiahindade tõusu ja muret seoses ELi suutlikkusega tagada oma energiavarustus sügisel 2022.