Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) direktor Magnus-Valdemar Saar selgitas, et kaitseväe keskpolügooni harjutusvälja planeeringut on vaja uuendada, et üksused saaksid ajakohased ja võimearendustele vastavad väljaõppevõimalused.

Eriplaneeringu rakendamine parandab eelkõige soomusmanöövervõimekust ning toetab liitlaste kohalolekut Eestis.

2004. aastast kehtiv detailplaneering on väga üksikasjalik ning ei võimalda harjutusväljal korraldada väljaõpet piisaval tasemel. Näiteks on detailplaneeringuga loetletud konkreetsed relvad, mida laskeväljal laskmiste ajal kasutatakse. Selle järgi saab ligikaudu 12 000 hektari suurust keskpolügooni kasutada ainult jalaväe lahingumasinate ja tankide lasketiiruna, kus kuni kolm masinat teevad kohapealt laskmisi ühes suunas.

Oluliseks peetakse vajadust luua tingimused soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmisteks koos toetusüksustega.

"Keskpolügooni arendusprogramm näeb ette liikumiskoridoride rajamist lahingumasinate lahinglaskmisteks, mis tähendab liikumist koos laskmistega. Koridoridesse ja nende ümber luuakse laske- ja õppeväljad, et kasutades teedevõrku, saaks soomustatud jalaväepataljon läbi viia lahinglaskmisi koos toetusüksuste abiga. Soomusjalaväe pataljoni lahingkoridori laiuseks on neli-viis kilomeetrit ja pikkuseks 10-15 kilomeetrit," selgitas RKIK harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.  

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tehtud Natura hindamise tulemusena selgus, et kavandatav arendus ja tegevus võib mõjutada Natura alasid. Seetõttu töötati välja ka hüvitusmeetmed. Näiteks võetakse kaljukotkaste elupaikade hüvitusmeetmena kaitse alla Lääne-Virumaal asuv Peedla soo ja Valgamaal asuv Holdre lagesoo ning metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamiseks laiendatakse Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualasid ning muudetakse tsoneeringut. Hüvitusmeetmed hõlmavad mitme kaitseala muutmist või loomist, millega tegeleb keskkonnaamet.

Varem on RKIK maksnud kaitseministeeriumi ja üheksa harjutusväljaga omavalitsuse vahel sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppe alusel tegevustoetust. Tegevustoetusi makstakse välja igal aastal vastavalt 2019. aasta septembris sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppele, mille alusel maksab RKIK perioodil 2019-2023 kohalikele omavalitsustele kord aastas sihtotstarbelist toetust – viie aasta peale kokku 1,5 miljonit eurot.