Pärast kevadist stabiilsust tõusid juunis energiahinnad Aasias hüppeliselt.

"Kui me vaatame näiteks Aasias LNG hindasid, siis võrreldes maiga on hinnakasv olnud juba 54 protsenti. Kui vaatame aasta tagust juunikuud, siis on hind kasvanud 2,8 korda," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Mertsina ütleb, et osalt on põhjuseks pandeemiajärgne majanduse elavnemine, kuid ka kuum ilm. Näiteks võib tuua Tokyo, mida on räsinud juuni kohta kõige palavam kuumalaine linna ajaloos. Kuumust kirjeldas Tokyos elav ettevõtja Raul Allikivi.

"See temperatuur Tokyos on olnud 37 kraadi ümber. Siin linnadžunglis, kus see kuumus läheb sinna tumedasse asfaldisse ja altpoolt üles õhkub on see üsna ebameeldiv," sõnas Aliikivi.

Jaapanis on kliimaseadmed levinumad kui Eestis ja see toob Allikivi sõnul kaasa suvel hüppelise elektri tarbimise. "Praegu samamoodi on Jaapani valitsus soovitanud piirata tubade ülejahutamist. Seda kartusest, et linna elektrivõrk ei pruugi vastu pidada. Soovitatakse konditsioneerid sättida 28 kraadi peale, mis ei ole eriti madal tegelikult," rääkis ta.

Kuid kui jaapanlased veel suudavad kallimat hinda energia eest maksta, siis vasemate Aasia riikide jaoks on kriis tõsisem. India on esimest korda 2015. aastast saati asunud taas kivisütt importima. Jaanipäeva paiku ütles Sri Lanka peaminister, et riigi majandus on täielikult kokku varisenud – inflatsioon on pea 40 protsenti ning riik piirab kütusemüüki.

Kuna riigid ostavad praegu varusid talveks ette, kerkivad Tõnu Merstina sõnul energiahinnad suvega tõenäoliselt veel edasi.

"Euroopa on praegu massiivselt suurendamas oma gaasivarusid just läbi LNG tarnete. Sel aastal on Euroopa ostnud LNG-d 60 protsenti rohkem kui aasta tagasi," rääkis Mertsina.

Osa sellest tootmisvõimekusest läks varem Aasias tarbimisele, nüüd peavad talvevarude nimel Euroopa ja Aasia riigid võidu üksteist üle pakkuma.