Veel kevadel kasvasid jaemüügikäibed kohati üle 30 protsendi. Lahutades sellest hinnatõusu mõju, siis kasv püsivhindades oli märtsis 18 ja aprillis 12 protsenti. Alles maikuus hakkas osturalli näitama vaibumise märke.

"Suuresti on see olnud hinnatõusude mõju. Kui vaadata koguseliselt kasvu püsivhindades, see oli vaid kaks protsenti, mis on ka päris normaalne tulemus, aga varasemate kuudega võrreldes, kus kasv oli kahekohaline, tundub tõesti, et selline ralli hakkab otsa saama," selgitas SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Supermarketites on müügikogused juba kahanenud.

"Kõige rohkem mahtude langust on näha seal, kus hinnatõusud on olnud kõige suuremad. Värske kala on olnud üks kaubagrupp, kus hinnatõus on olnud üsna krõbe ja mahud jäävad eelmisele aastale päris palju alla. Samamoodi on puu- ja köögiviljas näha, et mahud on eelmisest aastast madalamad ja kuigipalju ka tööstuskaupades," rääkis Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe.

"Mahu langus praegu veel on väike, aga mõne kaubagrupi lõikes on näha, et langus on suurem. Kasvavad sellised kategooriad, kus on näha, et kliendid on vahetanud oma toote kategooria odavama toote vastu. Näiteks värske veise- ja sealiha on mõnevõrra languses, aga kanaliha ja viinerid on selle võrra kasvus," selgitas Prisma sortimendi- ja hankedirektor Tõnis Tomingas.

Nestor oletab, et kui sügis-talvel hakkavad energiahinnad rahakotile tõsiselt haiget tegema, võib näha ka käibelangust.

Ka hoiuste kasv on viimasel ajal aeglustunud.

"Hoiuste kasv on selgelt aeglustunud, praktiliselt peatunud. Aga see on ka märkimisväärne, et nad endiselt seni kasvavad. Kuises võrdlused kasv on pisikene, aga endiselt rohkem jääb raha konto peale hoolimata sellest, et inflatsioon nii kõrge on. Näiteks Leedus on juba mindud hoiuste kallale, et elustandardit säilitada. Kui kõrged energiahinnad jätkuvad, võiks arvata, et näeme sellist tendentsi ka Eestis aasta teisel pooles," rääkis Nestor.