Austria uurib viimaks Venemaa mõju ulatust

Venemaa president Vladimir Putin riigivisiidil Austrias 2018. aastal
Venemaa president Vladimir Putin riigivisiidil Austrias 2018. aastal Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Leonhard Foeger

Austrias on tulnud päevavalgele võimalikud Vene agendid riigi julgeoleku- ja salateenistustes. Samuti on hakanud riik uurima võimalikke Venemaa-sõbralikke otsuseid Austria riiklikus gaasiettevõttes OMV.

"Polizei!" hüüatasid Austria politseinikud tungides Austria pealinnas Viinis ühe Austria salateenistuja korterisse. Tabatud Vene agent püüdis tabamise hetkel oma telefoni pooleks murda, teatas Austria politsei.

Reidil tabatud tõendid, sealhulgas sülearvuti, USB-pulgad ja hunnik dokumente on osutunud oluliseks Vene mõju uurimiseks Austria salateenistustes, teatas The Washington Post.

Tabatud Vene agent on Egisto Ott, kes oli Austria sisejulgeoleku teenistuses ning töötas ka Türgis ja Itaalias. Austria võimud kahtlustavad Otti Austria riigisaladuste müügis Venemaale. Samuti olevat Ott andnud Vene võimudele teavet isikute kohta, keda nad peavad ohtlikuks.

Praegu käigus olev juurdlus olevat üks põhjus, mistõttu eelmine aasta saadeti laiali Austria sisejulgeoleku agentuur BVT.

Mitmed Euroopa riigid on Austria luureteenistustega ka vähendanud sidemeid Venemaa luure laialdase haarde tõttu Austria eriteenistustes.

Austria parlamendiliikmed on kinnistel istungitel uurinud Venemaa võimude võimalikku sekkumist Austria eriteenistustes ning Austria osaliselt riikliku gaasiettevõtte OMW lepinguid Venemaaga. Samuti uuritakse ärisidemeid Austria poliitikute ja erakondade ning Venemaa ettevõtete vahel.

Opositsioonisaadiku Stephanie Krisperi sõnul tuleb Vene mõju Austrias korralikult uurida: "Palju aastaid olid meie poliitilises süsteemis Moskva sidemed. Nüüd on kõigile näha, millist julgeolekuohtu kujutavad majanduslikud ja poliitilised sidemed Venemaaga."

Euroopa julgeolekuametnikud ja juurdlusdokumendid, millega Washington Post tutvuda sai, näitavad 60-aastase Otti plaani ümber struktureerida Austria julgeolekuteenistused ja paigutada need Austria välisministeeriumi haldusalasse. Samal ajal oli Austria valitsuses välisminister paremäärmuslik Karin Kneissl Austria Vabadusparteist.

Vabaduspartei oli Austria valitsuskoalitsioonis aastatel 2017–2019. Erakonna liikmed kultiveerisid sidemeid Venemaaga ning 2017. aastal tegi mitu erakonna liiget visiidi Venemaa poolt okupeeritud Krimmi. Kneissli pulmas 2018. aastal käis ka Venemaa president Vladimir Putin.

Juurdluse käigus ei ole selgunud, et Kneissl oleks olnud teadlik konkreetsest julgeolekuteenistuste ümberstruktureerimise plaanist.

Kneissl on väidetavalt Austriast lahkunud, kuna talle on tehtud mitu tapmisähvardust. Endine välisminister väitis Washington Postile, et ta ei ole Egisto Ottiga kunagi kokku puutunud.

Ott on eitanud Venemaa heaks töötamist.

USA salateenistused hoiatasid Austria kolleege juba novembris, et Ott võib olla Vene agent ning keeldusid osalemast julgeolekukonverentsil, kus Ott osaleb.

CIA ultimaatumi alusel said Austria võimud aluse Otti kinnistu läbi otsida.

Ajalooliselt on Austria Venemaa ja Nõukogude Liiduga olnud paremates suhetes kui paljud teised lääneriigid. Austria ametlik neutraliteet ja seadusandlus, mille järgi on karistatav ainult Austria vastu sunnatud spionaaž, tegid riigi teiste riikide spioonide jaoks heaks tööpõlluks. Austrias asub ka rahvusvaheline aatomienergiaagentuur (IAEA).

Venemaa on olnud Austria majanduse üks suurimaid välisinvestoreid. 2021. aasta lõpus omasid Vene ettevõtted Austrias 25,5 miljardi dollari väärtuses varasid. Austria oli ka Nord Stream 2 gaasijuhtme investor.

Paljud Austria poliitikud ja kõrged ametiisikud on ametlikult jõudnud Kremli palgale. Näiteks endine välisminister Kneissl sai tööle Vene energiaettevõttesse Rosneft ning kirjutas arvamuslugusid Vene propagandaväljaandele RT.

Austria endine kantsler Wolfgang Schüssel oli teise Vene energiaettevõtte Lukoil nõukogus. Mõlemad endised poliitikud loobusid oma ametikohast Vene ettevõtetes peale Venemaa kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.

Vene sidemeid kahtlustatakse ka riiklikus gaasiettevõttes OMV. OMV siseaudit uurib praegu gaasilepinguid Venemaaga ning OMV sponsorlepingut Vene jalgpalliklubiga Zenit, mis asub Peterburis. Zenit olevat ka Vladimir Putini lemmikklubi.

Kaks nädalat peale OMV sisejuurdluse alustamisest teatamist andis Vene riiklik gaasiettevõte Gazprom teada, et vähendab Austriale eksporditava gaasi mahtu.

"Tagasi vaadates on selge, et 2015. aastal tehtud investeeringud eeldasid liiga suurt usaldust Venemaa vastu," teatas OMV siseauditi komisjoni juht Mark Garrett.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: The Washington Post

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: