Joonas Vänto: kuidas suurendada majandusjulgeolekut?

Joonas Vänto
Joonas Vänto Autor/allikas: EAS-i ja KredExi ühendasutus

Peame oma väikeses riigis hoidma head tasakaalu julgeoleku ja majandusarengu vahel, sest sõltume oma arengus väga palju avatusest rahvusvahelisele kaubandusele. Järgmisest aastast rakenduv välisinvesteeringute sõelumismehhanism suurendab nii julgeolekut kui ka välisinvestorite huvi ja kindlust, kirjutab Joonas Vänto.

Eesti Vabariigi esimene välisinvesteeringuseadus võeti vastu juba 1991. aastal, mil käsitleti välisinvesteeringuid soodustavaid ja kaitsvaid tingimusi nagu näiteks välisinvesteeringute natsionaliseerimise ja konfiskeerimise kaitse.

Nüüdseks oleme üks avatumaid majandusi maailmas ning kui vaadata Nõukogude Liidust vabanenud riike, siis Eesti on olnud neist kõige edukam oma majanduse arendamisel. Meie majandusruumi avatus väliskaubandusele ja välisinvesteeringutele on mänginud selles keskset rolli.

Välisinvesteeringud tulevad reeglina avatud majandustesse, mis pakuvad kvaliteetset oskustööjõudu, soodsat ettevõtluskeskkonda ning kus on olemas eeldused keskmisest suuremaks käibekasvuks. Riigi ülesandeks on läbi seaduste tagada, et investeerimiskeskkond oleks atraktiivne just suure lisandväärtusega kaupade ja teenuste pakkujatele.

Üle-eelmisel aastal Norstati tehtud rahvaküsitlus näitas, et ligi 80 protsenti eestlasi peab välisinvesteeringuid Eestile kasulikuks. Oleme Euroopas koos Iirimaaga ühed suurimad väliskapitali kaasajad ning seda näitavad ka nende kahe riigi suured arenguhüpped peale 1980. aastaid. Üle kolmandiku Eesti tööjõust töötab välisosalusega ettevõttes ning üle poole Eesti ekspordist tuleb välisosalusega ettevõtetest. Lihtne on näha, et väikese riigi jaoks on antud mudel hästi toiminud.

Milleks on vaja välisinvesteeringute sõelumismehhanismi?

Kuigi välisinvesteeringute kasu ühiskonnale on ilmselge, ei ole mitte kõik välisinvesteeringud kasulikud. Näiteks keelati taksoveo ettevõtte Yandexi tegevus Eestis, pärast seda kui sai avalikuks Venemaa otsus, et Yandex peab vajadusel kohustuslikus korras jagama kogutavaid isikuandmeid Venemaa eriteenistustele.

Euroopa Komisjoni soov on olnud juba mõnda aega, et kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki kehtestaksid siseriiklikud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanismid ning sarnane seadus on välja töötatud juba 18 Euroopa riigis. Uuest aastast lisandub nimekirja ka Eesti.

Omavahelises koostöös on hõlpsam kaitsta kõiki liikmesriike kolmandatest riikidest pärit potentsiaalselt riskantsete välisinvesteeringute eest, olgu vastavate riskide allikaks Venemaa, Valgevene või mõni muu riik.

Kui välisinvesteeringute keskus teeb kõikidele oma klientidele taustakontrolli juba niigi, siis järgmisest aastast rakenduv seadus keskendub just tundlikumatele investeeringutele. Seadus keskendub välisinvesteeringutele, mis puudutavad strateegiliselt olulisi valdkondi (energeetika, transport, side jt) või ettevõtjaid, nt elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega äriühingud, taristuettevõtted, üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutajad, ettevõtjad, kes haldavad riigi tegevusvarusid või omavad nt riigiside toimimist tagavat taristut.

Välisinvestori puhul vaadatakse muuhulgas, kas investorit kontrollib kolmanda riigi riigiasutus või on ta seotud julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega. Välisinvesteeringute kasutamine riikide geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks on üha sagenev ja Eesti peab sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega selle riski maandamiseks oma majandusruumi kaitsma.

EAS-i välisinvesteeringute keskus on sõelumise mehhanismi väljatöötamisega tegelenud selle esimesest faasist alates ning võime öelda, et oleme tulemusega rahul. Pidasime seda juba ammu vajalikuks, et tagada meie välisinvestoritest klientidele suurem läbipaistvus ja õiguskindlus nende investeeringute Eesti majandusruumi toomisel. Selle seaduse üks külg aitabki investoritel juba varajases faasis aru saada, milliseid investeeringuid me ootame ja milliseid ei oota ning mis on vastavuskontrollide protsessid.

Meie jaoks on tegemist väga hea ootuste juhtimise tööriistaga. Ja loomulikult aitab see ära hoida pahatahtlikke või mittesoovitud investeeringuid, mille vastu varasemalt puudus selge seaduslik hoob. Harva juhtub kui meile tuleb ukse taha mõni mittesoovitud investor, aga nüüd on meil vastav hoob olemas ning ei pea enam mittesoovitud investoritega loominguliselt käituma ja mõtlema välja põhjuseid neile viisakalt ära ütlemiseks.

Pangad on üliettevaatlikud

Kui välisinvesteeringute sõelumismehhanism on majanduse arenguks hea, siis teisest küljest on Eesti pangandussektorit viimastel aastatel räsinud skandaalid teinud pangad üliettevaatlikuks ning paljudel välisinvestoritel on Eestis äritegevuseks pangakonto avamine keeruline.

On arusaadav, et ka pankadel on seadusest tulenev kohustus rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks omalt poolt kontrollida kliendi tausta, kuid meie praktikas on olnud ka olukordi, kus Eestis juba pikalt tegutsenud ja kümnetesse miljonitesse ulatunud käibega välisomanikele kuuluva ettevõtte pangakonto on suletud. Kohati on meie taustauuringu edukalt läbinud ja klientidel väga raske või isegi võimatu Eestis pangakontot avada, mille tulemusena võib ohtu sattuda kogu investeering.

Mõistagi ei ole pangakontode avamine ainus väljakutse välisinvesteeringute maandamisel. Rahvusvaheliste tippspetsialistide kaasamine, lennuühendused ja logistika ning senisest suurem koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel on vaid mõned neist.

Kui tahame jätkuvalt riiki meelitada kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid, mis aitaksid arendada kohalikke tööstusharusid, innovatsiooni, luua uusi töökohti ja edendada elu Eestis ka väljaspool Tallinna, peame leidma parema tasakaalu usaldamise ja kontrollimise vahel. Maksu- ja ettevõtluskeskkond on meil maailma mõistes väga head, aga alati saab paremini.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: